ISESEISEV HAKKAMASAAMINE ELUTÄHTSA TEENUSE KATKEMISEL ||| ALLIKATE INFO ||| Hädaolukorraks valmisoleku videoklipid
Näitude teatamine

Teated/Uudised

Avaleht Teated/Uudised
Plaanitud katkestused, Teated
Tähtis Veekatkestus Aravu külas 03.08.2026

Hea Tarbija

Räpina vallas Aravu külas toimub esmaspäeval, 03.08.2026 ajavahemikul kell 11.00-12.45 veekatkestus seoses elektrikatkestusega Aravu joogiveepuhastis.

Elektrikatkestuse tegemine on vajalik alajaama hoolduse tõttu.

Vajadusel varuda vett tööde teostamise perioodiks.

Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda lühiajaliselt kõrvalekaldeid.

Palume kortermajade esindajatel edastada info kõigile majaelanikele.

Palume vabandust ebamugavuste pärast!

Uncategorized @et
Tähtis EVEL: Miks boileri kaitseklapp tilgub? Vastus peitub sageli paisupaagis

Miks boileri kaitseklapp tilgub? Vastus peitub sageli paisupaagis – Evel

Kas oled märganud, et soojaveeboileri kaitseklapist tilgub vett, eriti siis, kui sooja vett on äsja kasutatud või seade parajasti vett soojendab? See ei ole juhuslik ega kindlasti normaalne nähtus. Enamasti viitab see sellele, et süsteemis puudub boileri paisupaak või see ei tööta korrektselt.

Boileri paisupaak on suletud tarbevee süsteemi üks olulisemaid, kuid sageli alahinnatud komponente. Selle ülesanne on võtta vastu vee soojuspaisumine ja hoida rõhk stabiilsena. Ilma paisupaagita hakkab rõhk kuumenemise ajal tõusma, kaitseklapp avaneb ning süsteem töötab pideva koormuse all.

Paljud koduomanikud avastavad paisupaagi olulisuse alles siis, kui boilerist hakkab vett tilkuma. Tegelikult on see detail, mis mõjutab otseselt kogu süsteemi töökindlust ja eluiga.

Mis toimub boileris vee kuumenemisel?

Iga kord, kui boiler vett soojendab, suureneb ka selles oleva vee maht. See on elementaarne füüsika: temperatuuri tõustes vedelik paisub. Vesi ei ole kokkusurutav ning isegi väike mahumuutus suletud süsteemis tähendab märgatavat rõhutõusu.

Näiteks 80-liitrises boileris, kus vesi kuumutatakse 60 °C-ni, suureneb vee maht ligikaudu 1,5–2%. See tähendab umbes 1,4 liitrit lisavett ehk peaaegu sama palju kui terve veekeedukannu täis.

Kui süsteem oleks avatud, ei tekitaks see probleemi. Tänapäevased tarbevee süsteemid on aga enamasti suletud – tagasilöögiklapp ei lase veel võrku tagasi liikuda. Seetõttu peab paisunud vesi mahtuma süsteemi sisse. Kui ruumi ei ole, hakkab rõhk tõusma.

Miks kaitseklapp tilgub?

Kui paisupaaki ei ole või see ei tööta, siis leevendab paisumisest tingitud ülerõhku kaitseklapp. Kaitseklapi ülesanne on avaneda siis, kui rõhk ületab etteantud piiri. See on hädakaitse, mitte töörežiim.

Kui kaitseklapp hakkab regulaarselt tilkuma iga kord, kui boiler vett soojendab, tähendab see enamasti ühte kahest:

  • Paisupaaki ei ole paigaldatud.
  • Paisupaak on olemas, kuid selle eelrõhk on vale või membraan kahjustunud.

Kaitseklapi pidev tilkumine ei ole normaalne. See näitab, et süsteem töötab rõhupinge all.

Tilkumist võib põhjustada või süvendada ka katlakivi. Selle vältimiseks on oluline boileri regulaarne hooldus (sh vajadusel katlakivi eemaldus ja klapi kontroll).

Paisupaagi roll suletud süsteemis

Boileri paisupaak on surveanum, mis paigaldatakse külma vee torule enne boilerit. Selle sees on membraan, mille ühel poolel on õhk või lämmastik ning teisel poolel süsteemi vesi.

Kui vesi kuumeneb ja paisub, liigub lisamaht paisupaaki. Paisupaagis teiselpool membraani asuv õhupadi surutakse kokku ning süsteemi rõhk stabiliseerub. Kui vesi jahtub, liigub see paisupaagist tagasi torustikku.

Paisupaak ei ole turvaseade avariiolukorraks. See on igapäevane rõhu stabiliseerija.

Oluline on meeles pidada, et boileri paisupaagiks sobib ainult tarbeveele mõeldud paisupaak. Kuigi enamik paisupaake näevad väljast väga sarnased välja, on tarbevee- ja küttesüsteemide paisupaagid tehniliselt erinevad ning neid ei tohiks omavahel segamini ajada.

Oluline on teada, et:

  • tarbevee paisupaagi eelrõhk tuleb üldjuhul seadistada 0,2 baari külma vee rõhust madalamaks;
  • kõik materjalid ei sobi tarbeveesüsteemidesse – küttesüsteemi paisupaakides kasutatakse joogiveesüsteemi sobimatut kummi;
  • paagisisene töötlus on erinev – küttesüsteemi membraanpaisupaagid on üldjuhul seestpoolt katmata, mistõttu hakkavad nad roostetama. Membraaniga tarbevee paisupaagi sisemus on spetsiaalse oksüdeerumist takistava kattega ning ei roosteta;
  • süsteemide rõhud on erinevad – küttesüsteemi paisupaak on mõeldud madalamale rõhule ja ei sobi tarbevee kõrgema rõhu jaoks.

Mis juhtub, kui paisupaaki ei ole?

Alguses võib tunduda, et probleem on väike – lihtsalt natuke tilgub vett. Tegelik mõju on aga laiem.

Pidev rõhu kõikumine:

  • koormab boilerit;
  • kulutab tihendeid ja liitmikke;
  • suurendab torustiku lekete riski;
  • lühendab kogu süsteemi eluiga.

Lisaks tähendab iga tilkumine reaalset veekadu. Kui äravool ei ole korrektselt lahendatud, võib see põhjustada niiskuskahjustusi.

Paisupaagi puudumine ei pruugi tekitada kohest riket, kuid see vähendab süsteemi töökindlust ja vastupidavust.

Kas paisupaak on kohustuslik?

Kaasaegses suletud tarbevee süsteemis on paisupaak praktiliselt standardlahendus, sest see kompenseerib vee kuumenemisel tekkiva paisumise ja aitab hoida süsteemi rõhu stabiilsena. Kuigi paisupaak ei pruugi olla alati otseselt nõutud, peetakse seda suletud süsteemides üldiselt vajalikuks komponendiks, mis aitab tagada süsteemi korrektse ja töökindla toimimise.

Paljud boilerite tootjad ja müüjad soovitavad paisupaagi paigaldamist ka oma paigaldusjuhendites. Mõnel juhul on see seotud ka seadme korrektse kasutamise või garantiitingimustega.

Korrektses paigaldusskeemis on ette nähtud:

  • paisupaak;
  • kaitseklapp;
  • tagasilöögiklapp.

Need komponendid täidavad erinevaid rolle – tagasilöögiklapp kaitseb veevõrku, paisupaak stabiliseerib rõhku ja kaitseklapp on viimane turvameede, mis avab end siis, kui rõhk tõuseb lubatust kõrgemaks. Ilma paisupaagita jääb süsteem poolikuks.

Kuidas kontrollida, kas sinu boileril on paisupaak?

Paisupaak on tavaliselt väike ümmargune anum, mis paikneb külma vee torul enne boilerit. Reeglina on see valget värvi, mis viitab tihti toidukõlblikule või joogiveele mõeldud süsteemile. Mõnel juhul võib paisupaak olla ka sinine (punased paisupaagid on kasutusel kütte- või jahutussüsteemides).

Foto: evgeniykleymenov / Adobe Stock

Tasub kontrollida:

  • kas paisupaak on üldse olemas;
  • kas kaitseklapp tilgub regulaarselt;
  • kas paisupaagi eelrõhk on õige.

Meeles tasub pidada, et paisupaak ei ole hooldusvaba. Aja jooksul võib selles olev membraan väsida ning eelrõhk muutuda. Kui eelrõhk ei vasta süsteemi rõhule, siis ei täida ka paisupaak oma eesmärki.

Kui suur peaks paisupaak olema?

Paisupaagi maht sõltub boileri suurusest ja süsteemi rõhust. Tavapärane praktika on, et paisupaagi maht on umbes 1/10 boileri mahust. Näiteks 50-100-liitrise boileri puhul kasutatakse sageli 5–8-liitrilist paisupaaki. Suuremate boilerite puhul on vajalik suurem paak.

Oluline ei ole ainult suurus, vaid ka õige eelrõhk. Valesti seadistatud paisupaak võib olla sama ebaefektiivne kui selle puudumine.

Kokkuvõte: paisupaak ei ole lisavidin

Boileri paisupaak on väike, kuid süsteemi toimimise seisukohalt otsustava tähtsusega komponent.

Paisupaak:

  • kompenseerib vee soojuspaisumist;
  • hoiab rõhu stabiilsena;
  • vähendab kaitseklapi töökoormust;
  • pikendab boileri ja torustiku eluiga;
  • aitab ennetada lekkeid ja veekahjustusi.

Kui kaitseklapp tilgub või sa ei ole kindel, kas sinu süsteemis on paisupaak olemas ja töökorras, tasub see üle kontrollida. Sageli on tegemist väikese tehnilise detailiga, mille puudumine võib viia märksa suuremate probleemideni.

Korrektselt lahendatud paisupaagiga töötab boiler nii, nagu see on mõeldud töötama – stabiilselt, turvaliselt ja pikka aega.

Pressiteated, Teated
Tähtis Erala külas on valminud uus regionaalne joogiveepuhasti

AS Emajõe Veevärk ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse ühisrahastusel on valminud uus Erala joogiveepuhasti.

Projekti raames rekonstrueeriti Erala joogiveepuhasti selleks, et tagada kvaliteetne ja töökindel joogiveeteenus Erala, Kärkna ja Võibla külade elanikele ning luua vajalik tootmisvõimekus tulevaste liitujate teenindamiseks. Projekt tugines Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2035.

Projekti käigus ehitati uus joogiveepuhasti hoone, paigaldati uued veetöötluse tehnoloogilised seadmed, elektri- ja automaatikapaigaldised ning II astme joogiveemahutid. Samuti korrastati territoorium, kuhu rajati teenindusplats ning paigaldati piirdeaed. Joogiveepuhasti varustati generaatoriga, et tagada joogiveeteenuse toimepidevus ka elektrikatkestuste korral.

Rekonstrueerimise käigus võeti kasutusele seni reservis olnud puurkaev, mis võimaldab katta piirkonna suurenenud veevajadust ning tagada varustuskindlus tulevikus liituvatele tarbijatele. Uuendatud veetöötluslahendus võimaldab tõhusalt töödelda kõrgema raua- ja fluoriidisisaldusega põhjavett. Lisaks parandati süsteemi valmisolekut tuletõrjevee tagamiseks. Rajatise edasise nõuetekohase opereerimise ja hoolduse tagab AS Emajõe Veevärk.

Projekt aitab kaasa joogiveedirektiivi ja riigisiseste nõuete täitmisele, toetab Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärkide saavutamist ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027 eesmärkide elluviimist.

Vana Erala joogiveepuhasti

Uus regionaalne Erala joogiveepuhasti

 

 

Uncategorized @et
Tähtis Elva ja Kauksi reoveepuhastid avasid uksed huvilistele ja kogukonnale

AS Emajõe Veevärk korraldas juunis avatud uste päevad Elva ja Kauksi reoveepuhastites, et anda kohalikele elanikele võimalus tutvuda tavapäraselt avalikkusele suletud veemajandustaristuga ja selle igapäevatööga.

Elva reoveepuhastiga sai tutvuda üle-eestilise vee-ettevõtete avatud uste päeva raames

Elva reoveepuhastis 5. juunil toimunud avatud uste päeval tutvusid külastajad reovee puhastamise protsesside ning vee-ettevõtte igapäevatööga. Ekskursiooni käigus tutvustati puhastusseadmeid, keskkonnahoiu põhimõtteid ja vee säästliku kasutamise olulisust. Üritus pakkus võimalust piiluda tavapäraselt avalikkusele suletud tööprotsesside kulisside taha ning saada praktilisi teadmisi veemajandusest.

 

Kauksi reoveepuhasti avatud uste päev pakkus võimaluse tutvuda uue taristuga

Kauksi reoveepuhastis 15. juunil toimunud avatud uste päeval said huvilised tutvuda reoveepuhasti rajatise ja puhastusprotsessidega ning näha lähemalt, kuidas toimub reovee käitlemine enne selle loodusesse suunamist. Tegemist oli harukordse võimalusega näha oma silmaga reovee puhastustehnoloogiat enne kui reoveepuhasti käivitub.

Avatud uste päevad peegeldavad AS Emajõe Veevärk eesmärki olla kohalikele elanikele ja omavalitsustele avatud partner ning luua koostöös kogukonnaga selle vajadustele vastavaid veemajanduslahendus

 

 

Pressiteated, Teated
Tähtis EVV: Algab Nõo K. Aigro tänava piirkonna sademeveesüsteemi rekonstrueerimine

AS Emajõe Veevärk alustab Nõo alevikus K. Aigro tänava piirkonnas sademeveesüsteemi rekonstrueerimisega. Projekti toetatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja projekti kaasrahastab Nõo vald. Eesmärk on vähendada kliimamuutustest tingitud üleujutuste riski, juhtida sademevett tõhusamalt ning suurendada piirkonna vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikuoludele.

Projekt hõlmab K. Aigro tn 1, 3 ja 3a kinnistute katuste ja sisehoovide sademevee kogumist ning lahkvoolse sademeveesüsteemi rajamist. Tööde käigus ehitatakse ligikaudu 445 meetrit uut sademeveetorustikku koos vajalike kaevudega ning olemasolevad immutuskastid asendatakse suurema mahutavusega sademevee kogumislahendustega.

Projekti tulemusena paraneb sademevee ärajuhtimine Nõo koolide piirkonnas, väheneb koormus olemasolevale kanalisatsioonivõrgule ning tagatakse koolihoonete parem kaitse liigse niiskuse eest. Projekt tugineb Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2035.

Valminud taristu jääb AS Emajõe Veevärgi hallata, tagades süsteemi töökindluse ja jätkusuutliku toimimise ka tulevikus.

Projektipiirkond on ümbritsetud punase joonega

 


Teated
Tähtis EVEL: Vihm ei ole probleem, vaid ressurss

Vihm ei ole probleem, vaid ressurss: miks tasub vihmavett koguda? – Evel

Vihm ei ole probleem, vaid ressurss: miks tasub vihmavett koguda?

Viimastel aastatel on Eesti ilm pakkunud järjest rohkem kontraste. Ühel nädalal sajab lühikese aja jooksul maha suur kogus vihma, mõni nädal hiljem aga vaevleb aed kuivuse käes ning taimed vajavad kastmist. Nii võib jääda mulje, et vett on kord liiga palju, kord jälle liiga vähe.

Kliimamuutused ei tähenda Eestis tingimata seda, et vett jääb vähemaks. Pigem tähendab see, et sademed jaotuvad üha ebaühtlasemalt. Pikemad põuaperioodid vahelduvad tugevate vihmasadudega ning üha olulisemaks muutub küsimus, kuidas olemasolevat vett targemalt kasutada.

Just sellised muutused mõjutavad otseselt ka meie igapäevast veekasutust. Kui kuivad perioodid venivad pikemaks, suureneb vajadus kastmise järele ning sageli kasutatakse selleks puhast joogivett. Samal ajal juhitakse aga suur osa vihmaveest sadude ajal kiiresti kraavidesse ja sademeveesüsteemidesse, selle asemel, et seda kohapeal talletada ja hiljem kasutada.

Joogivesi on väärtuslik ressurss

Eestis on puhas joogivesi loomulik osa igapäevaelust. Avame kraani ning kvaliteetne joogivesi on kohe olemas. Just seetõttu ei mõtle me sageli sellele, kui palju tööd ja ressursse selle vee tarbijani jõudmine tegelikult nõuab.

Joogivee tootmine tähendab põhjavee või pinnavee kasutamist, veetöötlust, pidevat kvaliteedikontrolli, torustike hooldamist ning suuri investeeringuid taristusse. Kõik selleks, et kraanist tulev vesi vastaks rangetele kvaliteedinõuetele ja oleks ohutu juua.

Kui kasutame sama kvaliteediga joogivett muru, hekkide või lillepeenarde kastmiseks, kasutame selleks aga ressurssi, mille tootmine on nõudnud märkimisväärset tööd, energiat ja raha. Viimastel aastatel on Eestis piirkonniti esinenud ka olukordi, kus põua ja suure kastmisvajaduse ajal on joogiveevarud sattunud suure surve alla ning vee-ettevõtted on pidanud kutsuma inimesi üles joogivett säästlikult kasutama, et tagada piisavad veevarud kõigile tarbijatele.

See ei tähenda, et aeda ei tohiks kasta. Küsimus on pigem selles, kas kastmiseks võiks hoopis kasutada vett, mille loodus meile ise tasuta annab.

Üks vihmasadu võib anda rohkem vett, kui arvata oskame

Paljud inimesed alahindavad vihmavee kogumise potentsiaali. Näiteks kui 100 ruutmeetri suurusele katusele sajab 10 millimeetrit vihma, koguneb sealt ligikaudu 1000 liitrit vett. See tähendab, et üks keskmine suvine vihmasadu võib anda piisavalt vett, et kasta väiksemat aeda mitu päeva või täita mitu vihmaveemahutit. Sellest vaatenurgast vaadates muutub vihmasadu millekski enamaks kui lihtsalt ilmastikunähtuseks. Iga vihmahoog võib pakkuda väärtuslikku veevaru perioodiks, mil looduslikke sademeid napib.

Vihmavee kogumine ei eelda tingimata suuri investeeringuid. Sageli piisab juba lihtsast vihmaveetünnist, mis ühendatakse katuse vihmaveesüsteemiga. Suuremate aedade puhul kasutatakse ka suuremaid mahuteid, mis võimaldavad vett säilitada pikema põuaperioodi jaoks.

Foto: Adobe Stock / Rahela

Miks eelistada kastmisel vihmavett?

Lisaks vee säästmisele on vihmaveel veel üks oluline eelis – see sobib taimedele väga hästi. Vihmavesi jõuab taimede kasvukeskkonda loomulikul kujul ning on sageli pehmem kui joogivesi. Seetõttu on paljud aiapidajad eelistanud vihmavett juba ammu mitte ainult säästmise, vaid ka taimede heaolu tõttu.

Veelgi olulisem on aga mõju laiemale veekasutusele. Suvekuudel kasvab kastmisvajadus sageli just neil perioodidel, kui veetarbimine on niigi suur. Kui sajad või tuhanded majapidamised kasutavad samal ajal aia kastmiseks joogivett, suureneb koormus kogu veesüsteemile. Mida rohkem kasutatakse kastmiseks aga vihmavett, seda vähem tuleb selleks kasutada kvaliteetset joogivett.

Tark aed tuleb toime väiksema veekuluga

Vihmavee kogumine on oluline, kuid sama tähtis on vähendada vajadust kastmise järele. Muutuv kliima paneb meid üha enam mõtlema sellele, milliseid taimi kasvatada ja kuidas aedu kujundada. Kohalikesse tingimustesse sobivad puud, põõsad ja püsikud vajavad sageli vähem kastmist kui ulatuslikud murupinnad või niiskusnõudlikud ilutaimed.

Niiskuse säilitamisele aitab kaasa ka multši kasutamine, mis vähendab vee aurustumist mullast. Samuti tasub kasta harvem, kuid põhjalikumalt, et taimede juured kasvaksid sügavamale ning taluksid paremini kuivaperioode.

Tasub meeles pidada sedagi, et ajutiselt kuivaks ja pruunikaks muutunud muru ei tähenda tingimata, et see on hävinud või vajab kohest sekkumist. Eesti kliimas taastub enamik murutaimi pärast vihmade saabumist kiiresti. Lühiajaline põud on osa looduslikust suverütmist, millega taimed on kohanenud.

Vihmavee kogumine aitab kohaneda muutuva kliimaga

Vihmavee kogumise kasu ei piirdu ainult kastmisveega. Kui osa sademeveest kogutakse ja kasutatakse kohapeal, jõuab vähem sademevett korraga kraavidesse ja sademeveesüsteemidesse. See aitab vähendada tugevate vihmasadude ajal tekkivat koormust ning toetab säästlikumat sademevee majandamist.

Seetõttu nähakse vihmavee kogumist üha enam ka ühe lihtsa, kuid tõhusa kliimamuutustega kohanemise meetmena. See aitab toime tulla nii kuivade perioodide kui ka tugevamate vihmasadudega.

Nutikad kastmisvõtted aitavad vett kokku hoida

Kui kastmine on vajalik, saab veekulu vähendada juba mõne lihtsa põhimõtte abil:

  • kasta varahommikul või hilisõhtul, kui vee aurustumine on väiksem;
  • kasta harvem, kuid põhjalikumalt, et vesi jõuaks taimede juurteni;
  • kogu ja eelista kastmiseks vihmavett;
  • kasuta multši, mis aitab mullas niiskust säilitada;
  • kontrolli regulaarselt voolikuid ja ühendusi, et vältida lekkeid;
  • jälgi ilmaprognoosi ning väldi kastmist vahetult enne vihma.

Väikesed muudatused kastmisharjumustes võivad kokkuvõttes säästa märkimisväärse koguse vett.

Tuleviku veemajandus algab meie enda valikutest

Veemajandus ei tähenda ainult veepuhastusjaamu, puurkaeve ja torustikke. Üha enam tähendab see ka teadlikke otsuseid meie kodudes, aedades ja kogukondades.

Iga kord, kui kogume vihmavett ja kasutame seda seal, kus joogivee kvaliteet ei ole vajalik, aitame väärtuslikku joogivett hoida selleks, milleks see tegelikult mõeldud on.

Muutuvas kliimas ei ole küsimus enam ainult selles, kuidas vett ära juhtida. Üha olulisem on oskus seda õigel ajal talletada ja kasutada. Vihm ei ole probleem, millest tuleb kiiresti vabaneda. See on väärtuslik ressurss, mis langeb meile sõna otseses mõttes taevast alla. Küsimus on vaid selles, kas oskame seda väärtustada ja kasutada.

Pressiteated, Teated
EVV uudised: Värska aleviku Pedaja tänava elanikele on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisvõimalus

Pedaja tänava vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise tööd Värska alevikus on lõpetatud.

Projekti eesmärgiks oli tagada piirkonna kinnistutele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning parandada kohalike elanike joogivee kvaliteeti ja elukeskkonda. Varasemalt puudus Pedaja tänava piirkonnas võimalus kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust ning joogivee saamiseks kasutati valdavalt salvkaeve, mille vee kvaliteet ei olnud kontrollitud. Reovee kogumine toimus lokaalsete lahenduste abil, mille tehniline seisukord ja lekkekindlus ei olnud teada.

Valminud taristu loob võimaluse neljateistkümnele uuele kinnistule vee- ja kanalisatsiooniteenusega liitumiseks Värska alevikus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine tagab piirkonna elanikele nõuetekohase joogivee ning aitab parandada elanike elukvaliteeti, terviseohutust ja tõstab piirkonna atraktiivsust.

Rajatiste edasise nõuetekohase opereerimise ja hoolduse tagab AS Emajõe Veevärk.

Uus taristu Värska aleviku Pedaja tänaval

     

Pressiteated, Teated
EVV uudised: Siniküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste rekonstrueerimine on edukalt lõpetatud

AS Emajõe Veevärk, Tartu valla  ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ühisrahastusel on edukalt lõpetatud Siniküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise veemajandusprojekt.

Projekti raames rekonstrueeriti kõik Siniküla kortermajade piirkonna amortiseerunud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud. Lisaks rajati uus reoveepuhasti, mis tagab piirkonnas tekkiva reovee nõuetekohase puhastamise ja keskkonnaohutu käitlemise. Tööde käigus likvideeriti amortiseerunud piirkonna reovee kogumismahuti.

Projekt aitab kaasa Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärkide täitmisele ning toetab Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027 eesmärkide saavutamist. Projekti tulemusena on Siniküla kortermajade piirkonnas tagatud kaasaegne ja nõuetele vastav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus.

Siniküla amortiseerunud reoveepuhasti


Siniküla uus reoveepuhasti


Pressiteated, Teated
EVV uudised: Valminud on mahukas Kukulinna-Äksi veemajandusprojekt

AS-i Emajõe Veevärk, Tartu valla ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ühisrahastusel lõppes mai kuus Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise veemajandusprojekt. Projekti raames rekonstrueeriti Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemid ning ühendati need ühtseks piirkonnaks. Tööde eesmärk oli tagada piirkonna elanikele nõuetekohane joogivesi ning keskkonnanõuetele vastav reovee kogumine ja käitlemine. Projekt tugines Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2035 ning selle alusel koostatud tehnoloogilisele projektile.

Projekti käigus rekonstrueeriti Äksi puurkaev-pumpla ning joogiveepuhasti ehitati ümber II astmeliseks, mis parandab teenuse toimepidevust ning võimaldab katta nii Äksi aleviku suurenenud veetarbimist, aga ka tagada Kukulinna küla tarbijatele kvaliteetset joogivett. Projekti raames ühendati ka  Äksi aleviku ja Kukulinna küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud  ühtseks süsteemiks.


Äksi joogiveepuhasti võimekuse suurendamiseks paigaldati muldesse joogiveemahutid,
lisaks on hoone ümbritsetud piirdeaiaga.

Projekti käigus rekonstrueeriti ka Kukulinna külas amortiseerunud ühisveevärgitorustik ning rajati uued liitumispunktid olemasolevatele ja uutele tarbijatele. Samuti rekonstrueeriti Kukulinna külas ühiskanalisatsioonitorustik ja paigaldati uus reoveepumpla, millega tagatakse Kukulinna küla reovee nõuetekohane ärajuhtimine Äksi aleviku reoveepuhastisse. Sellega sai läbi periood, kus Kukulinna reoveetaristu tugines vananenud ja täielikult amortiseerunud kanalisatsioonilahendusele.

Piirkonda paigaldati ühisveevärgi süsteemile viis uut tuletõrjehüdranti, mis parandavad oluliselt piirkonna tuletõrjeveevarustust. Projekti käigus likvideeriti kasutusest väljas ja amortiseerunud rajatised, sealhulgas tamponeeriti vana Kukulinna puurkaev ja lammutati Kukulinna puurkaev-pumpla hoone, likvideeriti reoveepuhasti, biotiigid ning vanad torustikud.

Käesoleva projektiga tekkis ka valmidus Karjamõisa tööstusrajooni ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tulevikus. Projekti tulemusena paranes piirkonna joogivee kvaliteet, tuletõrjeveevarustus, teenuse varustuskindlus, vähendati keskkonnariski ehk loodi kaasaegne ning töökindel vee- ja kanalisatsioonitaristu nii Äksi alevikus kui ka Kukulinna külas.

                       

 

Pressiteated, Teated
EVV uudised: Uuendatud automaatikalahendused parandavad Värska reoveetaristu töökindlust

AS Emajõe Veevärk viis Värska alevikus ellu Silla tänava ja Pika tänava reoveepumplate elektri- ja automaatikasüsteemide uuendamise projekti. Projekti eesmärk oli parandada pumplate töökindlust, tagada süsteemide vastavus kaasaegsetele nõuetele ning vähendada võimalike rikete ja keskkonnareostuse riski.

Olemasolevad automaatikakilbid olid amortiseerunud ega ühildunud AS Emajõe Veevärk kaugjälgimissüsteemiga, mistõttu oli piiratud seadmete töö jälgimine ja tõrgetele reageerimine. Projekti käigus koostati ja paigaldati mõlema reoveepumpla juurde uued automaatikakilbid koos kaasaegsete kontrollerite ja juhtprogrammidega. Lisaks paigaldati uued juhtpaneelid, seadistati sideseadmed ning integreeriti pumplad kaugjälgimissüsteemiga, et tagada seadmete töö pidev monitooring ja tõhusam juhtimine.

Tööde raames uuendati ka reoveepumplate mõõte- ja juhtimisseadmeid: paigaldati uued nivooandurid ning vahetati välja ujukid, mis võimaldavad reoveetaseme täpsemat jälgimist ja töökindlamat juhtimist.

Projekti tulemusena suurenes reoveepumplate töökindlus ja toimepidevus ning vähenes rikete ja võimalike reoveelekete oht. Uuendatud lahendus võimaldab efektiivsemat kaugjälgimist ja kiiremat reageerimist võimalikele tõrgetele, aidates kaasa nii keskkonnakaitsele kui ka piirkonna reoveetaristu kaasajastamisele.

Projekt toetab riiklikke eesmärke veetaristu töökindluse ja digitaliseerimise arendamisel ning aitab kaasa veereformi eesmärkide täitmisele. Projekti kasusaajateks on kohalik kogukond, keskkond ja vee-ettevõte.

             

Skip to content