Lugupeetud Klient!
29.04.2019 toimub plaaniline elektrikatkestus Veneveres.
Töid teostatakse ajavahemikus 09:30-11:30.
Elektrikatkestuse tõttu on häiritud joogiveepuhasti töö ja seetõttu puudub piirkonnas ka vee kättesaadavus.
Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast!
Lugupidamisega
AS Emajõe Veevärk
AS Emajõe Veevärk hoiatab kelmide eest!
Täna hommikuks on AS´ni Emajõe Veevärk jõudnud murettekitav info selle kohta, et Elva vallas liigub ringi valge kaubikuga liikuv kelm, kes esitleb ennast AS´i Emajõe Veevärk töötajana, soovides veemõõturi kontrollimise ettekäändel pääseda inimese majapidamisse. Toas olles ei tunne mees aga üldse huvi veemõõturi vastu, vaid kelmi näib huvitavat kõik muu. Olemasoleva info kohaselt on sellise taktikaga püütud pääseda eeskätt just üksi elavate vanemate inimeste elamistesse. Siinkohal AS Emajõe Veevärk kinnitab, et tegemist ei ole meie töötajaga!
Uudis AS´i Emajõe Veevärk nimel ennast esitlevast liba-töötajast jõudis meieni Tartumaa piirkonnapolitsei vahendusel sotsiaalmeedia kanalit pidi. Ükski klient pole meiega antud teemal veel kontakteerunud, ent kindlasti julgustame seda tegema, kui on väiksemgi kahtlus. Pöörduda võib nii üld-telefoninumbril 7311840 kui e-maili teel evv@evv.ee.
AS Emajõe Veevärk kasutab ametisõitudeks oma ettevõtte logoga sõidukeid ja meie töötajatel on olemas töötõendid. Veearvesti paigalduse ja mõõturite plommimisega seotud tööd lepib meie töömees reeglina alati kliendiga eelnevalt telefonis kokku. Ilma ette teatamata me kliendi kinnistule ei sisene, välja arvatud avarii olukorrad, ent ka siis on ettevõtte töötajatel kaasas töötõendid, mida saab koha peal esitada.
Kui siiski peaks mingil põhjusel kelm teie elamisse sisse pääsema ja ta keeldub lahkumast, siis palub AS Emajõe Veevärk sellisest vahejuhtumist koheselt teada anda politsei lühinumbrile 112.
AS Emajõe Veevärk paneb kõigile südamele, et kui teil on vanemaealisi lähedasi, kes elavad üksi, siis tuleks neid kindlasti olukorrast teavitada, kuna nemad on seni teadaolevalt olnud kelmide sihtgrupp nr 1. Hoidkem iseennast ja oma lähedasi!
Sanitaarkaitseala pole prügila!
Prügi sorteerimise vajalikkusest on viimastel aastatel palju juttu olnud. Välja on jagatud mitmeid jäätmete sorteerimist õpetavaid brošüüre, vändatud on kasulike õpetustega lühifilme. Kõik ikka selleks, et iga inimene teaks, et prügi sorteerimine on vajalik tagamaks meile kõigile puhtam elukeskkond.
Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib igal aastal Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt Jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik – tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.
Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.
AS Emajõe Veevärk osutab veeteenust 92 asulas, mis asuvad 4 maakonna 13 omavalitsuses. Meie eesmärgiks on võimalikult taskukohaselt kvaliteetse ja nõuetekohase veeteenuse pakkumine veeteenuse kasutajale. Meie toimetamis-piirkondadesse jäävad mitmed joogivee- ja reoveepuhastid. Nende puhastite kinnistuid ja neid ümbritsevaid kinnistuid on seadusega koormatud sanitaarkaitsealadega ehk piirangualadega, kus tavapärane tegevus on piiratud ja kus muuhulgas on jäätmete maha panek keelatud! Paraku näeme oma töös, et inimeste teadlikkus oma kohustustest ja õigustest on madal. Ikka ja jälle leidub isikuid, kes rahulikult ladustavad võõrale kinnistule oma tegevuse tagajärjel tekkinud (olme)jäätmeid. Tegemist on vastutustundetu käitumisega ja ka seaduse rikkumisega!
Sanitaarkaitsealal on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Üldjuhul ulatub selline ala kuni 50 meetrini veevõtukohast. Reoveepuhastite sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini puhastist, kuid reovee puhastamine kinnistul ei tähenda, et sinna võib muud prügi vedada.
On lubamatu, et sanitaarkaitsealale tuleb kellelgi pähe ladustada oma kodusest majapidamisest üle jäävat prügi! Üldjuhul me ei viska oma olmejäätmeid naabri hoovi, miks siis peaks keegi seda tegema sanitaarkaitsealal? Isikud, kes oma prügi teise maa peale toovad, ei anna endale aru, et sedasi rikutakse lisaks seadusele ka looduskeskkonda ja seatakse ohtu muuhulgas nende enda joogivee kvaliteet või loodusesse juhitav puhastatud heitvesi. Puhta vee tagamine tarbijale ja puhas looduskeskkond on meie ettevõtte jaoks oluline, ent kui meil tuleb hakata tegema oma põhitöö juurde lisategevusi, likvideerimaks kahju, mida on tekitanud hoolimatud inimesed oma prügiga, siis paraku on kannatajaks needsamad inimesed ise – lisatöö kajastub lõpuks veeteenuse hinna tõusuna. Sanitaarkaitsealal võivad viibida AS´i Emajõe Veevärk töötajad. Kõrvalistel isikutel pole sinna asja.
Mitte kellelegi meist ei meeldi likvideerida oma kulul kahju, mille on tekitanud keegi kolmas. Samas on AS Emajõe Veevärk pidanud mitmel oma sanitaarkaitsealal sellise probleemiga silmitsi seisma. Oleme avastanud enda sanitaarkaitsealadelt hunnikusse visatud puuoksi, metallitükke, süstlaid ja teisi ohtlikke jäätmeid ning isegi lahtise tulega lõkke! Oleme olnud sunnitud tegema kulutusi, et avastatud rikkumised kõrvaldada, tagamaks oma klientidele alati kvaliteetne ja keskkonnasõbralik veeteenus. Iga vee tootmise või puhastamisega mitteseotud jääde sanitaarkaitsealal reostab keskkonda ja teeb veeteenuse klientidele kulukamaks.
Omalt poolt oleme oma sanitaarkaitsealad tähistanud siltidega, ent vaatamata sellele pole see meie territooriumite reostamist peatanud. Kaalume tõsiselt puhastitele turvakaamerate paigaldamist, et korrarikkujaid tabada, kuid see on kulutus, mille peame võtma kliendi taskust, sest inimesed ise on oma tegevusega meid selleni viimas.
Siinkohal on paslik meenutada, et jääde, ükskõik, mis sorti ta on: ohtlikud jäätmed, elektroonika jäätmed, aia- ja paberijäätmed, vanapaber, pakendijäätmed või muud olmejäätmed – neid ei tohi niisama lihtsalt ladustada ükskõik kus. Need tuleb sorteerida ja viia jäätmejaama!
Võib ju küsida, et milleks üldse prügi sorteerida? Vastus on lihtne: et tagada meile kõigile puhas elukeskkond ja hea tervis. Lisaks on mitmed jäätmed, nagu näiteks pakendid, hea taaskasutusväärtusega, seega on nende kokku kogumisel ja kogumiskonteinerisse viimisel taas keskkonda säästev lisaväärtus juures. Taaskasutusse viiduna ei sattu pakend loodusesse vedelema, kus ta hävineb sadu aastaid ja reostab nii vett kui loodust. On oluline meeles pidada, et puhas vesi on elu alus!
AS Emajõe Veevärk kutsub üles kõiki inimesi, kes märkavad meie sanitaarkaitsealade ümbruses kahtlast tegevust või isikuid, kes ladustavad sinna oma jäätmeid, sellest meid teavitada numbril 7311840 või e-maili teel evv@evv.ee
Hea AS-i Emajõe Veevärk Klient!
Maatulundusmaa omanikul on õigus taotleda vee- ja kanalisatsioonitaristu talumise eest oma kinnistul talumistasu.
Talumistasu võib kinnisasja omanik taotleda ka tema kinnistule ulatuva kaitsevööndi eest, kui rajatis ise paikneb väljaspool konkreetset kinnistut.
AS-le Emajõe Veevärk kuuluvate rajatiste paiknemist kinnistutel saab kontrollida Maa-ameti geoportaalist, valides vasakpoolsest menüüst „Kitsenduste rakendus”.
Kinnisasja omanikul tuleb tasu saamiseks esitada taotlus, olenemata sellest, kas talumiskohustus tuleneb seadusest, on sõlmitud maa kasutamise leping (isikliku kasutusõiguse seadmise leping, asjaõigusleping, servituudileping, maaleping vms maa kasutamiseks sõlmitud leping) või on seatud sundvaldus.
Taotlus tuleb esitada evv@evv.ee või postiga AS Emajõe Veevärk Sõbra 56, 50106 Tartu.
Taotlus tuleb esitada hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. juuliks.
Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.
Kui taotlus on kord esitatud, siis seda igal aastal uuesti esitama ei pea. Esitatud taotluse alusel maksame tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni.
Lugupidamisega
AS Emajõe Veevärk
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu on võimalik taotleda toetust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Toetuse eesmärk on koguda kokku reovesi üle 2 000 inimekvivalendi (ie) suuruse reostuskoormusega reoveekogumisaladel.
Toetusi võetakse vastu alates 5. juunist 2018.
Täpsem informatsioon taotlemisprotsessi kohta järgnevalt aadressilt: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/eraisikute-vee-ja-kanalisatsioonitaristu-rajamine
AS Emajõe Veevärgi piirkonnas on kaks üle 2 000 inimekvivalendiga (ie) reoveekogumisala:
Elva reoveekogumisala
Tartu reoveekogumisala
Reoveekogumisala täpseid piire kontrollige Keskkonnaregistrist.
Toetuste suurused on välja toodud keskkonnaministri määruses (§ 7) Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise toetuse andmise tingimused ja kord
Kui Teie kinnistu asub üle 2 000 ie reoveekogumisalal ning vastate KIKi kodulehel olevatele nõuetele, siis kirjutage liitumistingimuste väljastamise soovist evv@evv.ee või täitke EVV iseteeninduskeskkonnas liitumistaotlus.
KIKi taotlusvormi saate täita e-toetuste keskkonnas, e-posti teel info@kik.ee või paberkandjal (Narva mnt 71, 10117 Tallinn). Taoltuse vorm on kättesaadav KIKi kodulehel paremal lehe ääres. Taotlusele tuleb lisada nii vee-ettevõtja liitumistingimused kui ka Teie poolt esitatud liitumistaotlus.
AS Emajõe Veevärk teatab, et alates 01.04.2018 kuupäevast alustab Jõgeva vallas Luua külas vee- ja kanalisatsiooniteenuse opereerimist AS Emajõe Veevärk.
Luua küla teeninduspiirkonnas hakkab 01.04.2018 kuupäevast tarbijatele kehtima AS-le Emajõe Veevärk Konkurentsiameti otsusega nr 9.1-3/13-011 kehtestatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 3,313 €/m3 koos käibemaksuga. Tasu võetud vee eest on 1,463 €/m3 koos käibemaksuga ning tasu reovee ärajuhtimise ning puhastamise eest on 1,850 €/m3 koos käibemaksuga.
Lepingud sõlmitakse kinnistu omanikuga või kortermajadel korteriühistu esindajaga. Lepingute vormistamiseks palume esitada omaniku isikutunnistuse koopia ning kinnisturaamatu väljavõte. Kortermajade puhul tuleb esindajal esitada korteriomanike volitus või juhatuse liikme olemasolul registrikaardi väljavõte. Lepinguid saab vormistada AS Emajõe Veevärk kontoris Tartus Sõbra 56 (kolmas korrus), samuti posti või e-posti vahendusel.
Küsimuste korral helistada telefonidel 7 311 843, 7 311 842 või kontakteeruda e-posti teel aadressil evv@evv.ee.
AS Emajõe Veevärk palub kinnistu omanikul sõlmida teenuste osutamise leping hiljemalt 30.04.2018.
Alates 01.03.2018 kuupäevast hakkame klientidele paigaldama kaugloetavaid veearvesteid.
Arved esitatakse klientidele kord kuus posti teel või kliendi soovil e-postiga vastavalt kauglugemissüsteemiga saadud näitudele. Kui kliendil on lisaarvesti, tuleb lisaarvesti näit teatada hiljemalt 3. kuupäevaks telefonidel 7 311 842, 7 311 843 või e-posti aadressil arvesti@evv.ee, samuti on võimalus sisestada näit AS Emajõe Veevärk kodulehel aadressil www.evv.ee.
AS Emajõe Veevärk koduleht on uuenenud.
Lähiajal avame oma partneritele (ID-kaarti või Mobiil-ID-ga identifitseerimisega) iseteeninduskeskkonna, kus hankijad saavad allalaadida hanke alusdokumente ja üleslaadida pakkumusi või leiavad otseviite riigihangete registrisse ning geodeedid/planeerijad/projekteerijad saavad täita avalduse ja üleslaadida oma töö ülevaatamiseks.
Seoses digitaalsete arvestite kasutuselevõtuga on muudatus näiduteatamises.
Kaugloetavate arvestitega varustatud majapidamistelt ootame kastmisvee näitu tavapärasest 5. kuupäevast varem.
Palume edastada kastmisvee näit edaspidi kindlasti 3. kuupäevaks, selliselt on meil näit enne arvete tegemist olemas.
5. kuupäeval toimub arvete konteerimine ja kui näit laekub hiljem, siis me seda enam kasutada ei saa ning arvele läheb üksnes digitaalselt arvestilt saadud näit.
