Tähtis Veekatkestused Ulvi külas Vinni vallas 25-28 veebruar
Hea Klient
Ulvi külas Vinni vallas võib esineda lühiajalisi veekatkestusi perioodil 25-28 veebruar kell 9:00-16:00.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!
Tähtis 26.02.2020 veesurve kõikumised Vissis, Kalmes, Käärdis ja Elvas!
Lugupeetud Kliendid!
Anname teada, et 26.02.2020 kella 10.00-st 16.00-ni võib Vissis (Pirnaku tn), Kalmes (Mesilinnu tn), Käärdis (Mesika tn) ja Elvas (Uuta tee, Põhja tn) esineda veesurve kõikumisi ja häiringuid veekvaliteedis hüdrantide katsetuste tõttu.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!
Lugupidamisega
AS Emajõe Veevärk
Tähtis Lühiajaline veekatkestus Mellistes 25.02.2020
Hea Klient
Mellistes toimub teisipäeval 25.02.2020 kell 10:00-10:15 lühiajaline veetkastus seoses elektrisüsteemide hooldustöödega.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!
Sanitaarkaitseala pole prügila!
Sanitaarkaitseala pole prügila!
Prügi sorteerimise vajalikkusest on viimastel aastatel palju juttu olnud. Välja on jagatud mitmeid jäätmete sorteerimist õpetavaid brošüüre, vändatud on kasulike õpetustega lühifilme. Kõik ikka selleks, et iga inimene teaks, et prügi sorteerimine on vajalik tagamaks meile kõigile puhtam elukeskkond.
Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib igal aastal Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt Jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik – tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.
Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.
AS Emajõe Veevärk osutab veeteenust 92 asulas, mis asuvad 4 maakonna 13 omavalitsuses. Meie eesmärgiks on võimalikult taskukohaselt kvaliteetse ja nõuetekohase veeteenuse pakkumine veeteenuse kasutajale. Meie toimetamis-piirkondadesse jäävad mitmed joogivee- ja reoveepuhastid. Nende puhastite kinnistuid ja neid ümbritsevaid kinnistuid on seadusega koormatud sanitaarkaitsealadega ehk piirangualadega, kus tavapärane tegevus on piiratud ja kus muuhulgas on jäätmete maha panek keelatud! Paraku näeme oma töös, et inimeste teadlikkus oma kohustustest ja õigustest on madal. Ikka ja jälle leidub isikuid, kes rahulikult ladustavad võõrale kinnistule oma tegevuse tagajärjel tekkinud (olme)jäätmeid. Tegemist on vastutustundetu käitumisega ja ka seaduse rikkumisega!
Sanitaarkaitsealal on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Üldjuhul ulatub selline ala kuni 50 meetrini veevõtukohast. Reoveepuhastite sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini puhastist, kuid reovee puhastamine kinnistul ei tähenda, et sinna võib muud prügi vedada.
On lubamatu, et sanitaarkaitsealale tuleb kellelgi pähe ladustada oma kodusest majapidamisest üle jäävat prügi! Üldjuhul me ei viska oma olmejäätmeid naabri hoovi, miks siis peaks keegi seda tegema sanitaarkaitsealal? Isikud, kes oma prügi teise maa peale toovad, ei anna endale aru, et sedasi rikutakse lisaks seadusele ka looduskeskkonda ja seatakse ohtu muuhulgas nende enda joogivee kvaliteet või loodusesse juhitav puhastatud heitvesi. Puhta vee tagamine tarbijale ja puhas looduskeskkond on meie ettevõtte jaoks oluline, ent kui meil tuleb hakata tegema oma põhitöö juurde lisategevusi, likvideerimaks kahju, mida on tekitanud hoolimatud inimesed oma prügiga, siis paraku on kannatajaks needsamad inimesed ise – lisatöö kajastub lõpuks veeteenuse hinna tõusuna. Sanitaarkaitsealal võivad viibida AS´i Emajõe Veevärk töötajad. Kõrvalistel isikutel pole sinna asja.
Mitte kellelegi meist ei meeldi likvideerida oma kulul kahju, mille on tekitanud keegi kolmas. Samas on AS Emajõe Veevärk pidanud mitmel oma sanitaarkaitsealal sellise probleemiga silmitsi seisma. Oleme avastanud enda sanitaarkaitsealadelt hunnikusse visatud puuoksi, metallitükke, süstlaid ja teisi ohtlikke jäätmeid ning isegi lahtise tulega lõkke! Oleme olnud sunnitud tegema kulutusi, et avastatud rikkumised kõrvaldada, tagamaks oma klientidele alati kvaliteetne ja keskkonnasõbralik veeteenus. Iga vee tootmise või puhastamisega mitteseotud jääde sanitaarkaitsealal reostab keskkonda ja teeb veeteenuse klientidele kulukamaks.
Omalt poolt oleme oma sanitaarkaitsealad tähistanud siltidega, ent vaatamata sellele pole see meie territooriumite reostamist peatanud. Kaalume tõsiselt puhastitele turvakaamerate paigaldamist, et korrarikkujaid tabada, kuid see on kulutus, mille peame võtma kliendi taskust, sest inimesed ise on oma tegevusega meid selleni viimas.
Siinkohal on paslik meenutada, et jääde, ükskõik, mis sorti ta on: ohtlikud jäätmed, elektroonika jäätmed, aia- ja paberijäätmed, vanapaber, pakendijäätmed või muud olmejäätmed – neid ei tohi niisama lihtsalt ladustada ükskõik kus. Need tuleb sorteerida ja viia jäätmejaama!
Võib ju küsida, et milleks üldse prügi sorteerida? Vastus on lihtne: et tagada meile kõigile puhas elukeskkond ja hea tervis. Lisaks on mitmed jäätmed, nagu näiteks pakendid, hea taaskasutusväärtusega, seega on nende kokku kogumisel ja kogumiskonteinerisse viimisel taas keskkonda säästev lisaväärtus juures. Taaskasutusse viiduna ei sattu pakend loodusesse vedelema, kus ta hävineb sadu aastaid ja reostab nii vett kui loodust. On oluline meeles pidada, et puhas vesi on elu alus!
AS Emajõe Veevärk kutsub üles kõiki inimesi, kes märkavad meie sanitaarkaitsealade ümbruses kahtlast tegevust või isikuid, kes ladustavad sinna oma jäätmeid, sellest meid teavitada numbril 7311840 või e-maili teel evv@evv.ee
Talumistasu vee- ja kanalisatsioonitaristu talumise eest oma kinnistul
Hea AS-i Emajõe Veevärk Klient!
Maatulundusmaa omanikul on õigus taotleda vee- ja kanalisatsioonitaristu talumise eest oma kinnistul talumistasu.
Talumistasu võib kinnisasja omanik taotleda ka tema kinnistule ulatuva kaitsevööndi eest, kui rajatis ise paikneb väljaspool konkreetset kinnistut.
AS-le Emajõe Veevärk kuuluvate rajatiste paiknemist kinnistutel saab kontrollida Maa-ameti geoportaalist, valides vasakpoolsest menüüst „Kitsenduste rakendus”.
Kinnisasja omanikul tuleb tasu saamiseks esitada taotlus, olenemata sellest, kas talumiskohustus tuleneb seadusest, on sõlmitud maa kasutamise leping (isikliku kasutusõiguse seadmise leping, asjaõigusleping, servituudileping, maaleping vms maa kasutamiseks sõlmitud leping) või on seatud sundvaldus.
- Ühisvara puhul esitab taotluse kinnistusraamatusse kantud isik.
- Kaasomandis oleva kinnisasja puhul võivad taotluse esitada kaasomanikud ühiselt või üks kaasomanikest esindajana volituse alusel. Kui kaasomanikud ei esita taotlust ühiselt, esitab kaasomanik taotluse vastavalt talle kuuluva mõttelise osa suurusele.
Taotlus tuleb esitada evv@evv.ee või postiga AS Emajõe Veevärk Sõbra 56, 50106 Tartu.
Taotlus tuleb esitada hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. juuliks.
Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.
Kui taotlus on kord esitatud, siis seda igal aastal uuesti esitama ei pea. Esitatud taotluse alusel maksame tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni.
Lugupidamisega
AS Emajõe Veevärk
KIKi eraisikute vee- ja kanalisatsiooniga liitumise toetusmeede
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu on võimalik taotleda toetust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Toetuse eesmärk on koguda kokku reovesi üle 2 000 inimekvivalendi (ie) suuruse reostuskoormusega reoveekogumisaladel.
Toetusi võetakse vastu alates 5. juunist 2018.
Täpsem informatsioon taotlemisprotsessi kohta järgnevalt aadressilt: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/eraisikute-vee-ja-kanalisatsioonitaristu-rajamine
AS Emajõe Veevärgi piirkonnas on kaks üle 2 000 inimekvivalendiga (ie) reoveekogumisala:
Elva reoveekogumisala
Tartu reoveekogumisala
Reoveekogumisala täpseid piire kontrollige Keskkonnaregistrist.
Toetuste suurused on välja toodud keskkonnaministri määruses (§ 7) Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise toetuse andmise tingimused ja kord
Kui Teie kinnistu asub üle 2 000 ie reoveekogumisalal ning vastate KIKi kodulehel olevatele nõuetele, siis kirjutage liitumistingimuste väljastamise soovist evv@evv.ee või täitke EVV iseteeninduskeskkonnas liitumistaotlus.
KIKi taotlusvormi saate täita e-toetuste keskkonnas, e-posti teel info@kik.ee või paberkandjal (Narva mnt 71, 10117 Tallinn). Taoltuse vorm on kättesaadav KIKi kodulehel paremal lehe ääres. Taotlusele tuleb lisada nii vee-ettevõtja liitumistingimused kui ka Teie poolt esitatud liitumistaotlus.