Tähtis Veekatkestus Konguta külas 12.12.2021

Hea Klient

Elva vallas Konguta külas toimub veekatkestus pühapäeval, 12.12.2021 kell 10:00-14:00 seoses elektrikatkestusega Konguta joogiveepuhastis. Elektrikatkestus on vajalik põhivõrguettevõtja Elering seadmete hoolduse tõttu.

Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda kõrvalekaldeid.

Vabandame ebamugavuste pärast.

Tähtis Lühiülevaade AS Emajõe Veevärk uuendatud kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemist (SCADA)

AS Emajõe Veevärgi viis ellu kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) süsteemi moderniseerimise ja objektide
visualiseerimise tööde projekti. Kaugjälgimissüsteemi moderniseerimise tööde leping sõlmiti juuli 2020 Tartu
ettevõttega Atemix Tööstusautomaatika OÜ, kes oli hanke soodsaim pakkuja. Lepingu hinnaks ilma
käibemaksuta oli 169 697,00 eurot. Lepingu tulemina valmis sel kevadel ettevõtte SCADA moderniseerimise ning
objektide visualiseerimise projekt.
Tööde käigus moderniseeriti AS-i Emajõe Veevärk kaugjälgimis- ja juhtimissüsteem ja visualiseeriti ehitised
(edaspidi objektid), mis ei olnud kaugjälgitavad ehk automaatseid rikketeavitusi ei saadetud ning seadmete
olukorda ei olnud võimalik ilma objekti külastamata hinnata. SCADA süsteemi moderniseerimine tagas
võimaluse talletada ja arhiveerida varasemast rohkem teavet ning suurendada kaugjuhtimise võimalusi kõigis
AS Emajõe Veevärgi opereerimispiirkondades (kokku kaheteistkümnes kohalikus omavalitsuses). Lisaks
parandati kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi kasutajamugavust toetamaks vee-ettevõtte poolt opereeritavates
asulates ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimekindlust ning tagada kiirem reageerimine avariide korral.

Projekti lühiülevaade
AS´i Emajõe Veevärk varasem SCADA platvormi põhivaade tugines reaalsel kaardivaatel. Erinevad haldusalad
olid eraldatud valdade põhjal. 2017. aastal leidis aset valdade haldusreform ja 2018. aastal sai AS Emajõe
Veevärk vee-ettevõtjaks Lääne-Virumaal Vinni vallas, mis tingisid omakorda vajaduse uuel lahenduse järgi, sest
varasem kaardivaade oli aegumas.
Vana SCADA põhivaade:

Uue SCADA platvormi ülesehituses otsustasime kasutusele võtta “metroo vaate”. Iga ruuduke avab vaate antud piirkonna objektidele, number ruudu sees viitab alarmidele (punane-aktiivne; pruun-kviteeritud) antud piirkonnas. Igal operaatoril tekkis võimalus saada otse ülevaade personaalselt hallatavates objektidest. Lahendus võimaldab kuvada kõikide objektide loetelu ja teostada erinevad selektsioone objekti tüübi järgi. Selle nimekirja abil saame kiire ülevaate objektide tüübi kaupa (näiteks ülevaade kõikidest joogiveepuhastitest).

Uue SCADA põhivaade:

Uue platvormiga muudeti kõikide objektide üldvaade. Kirevavärviline vaade asendus “plokk-süsteemiga” mille värvilahendus on lihtsam ning alarmide olemasolu silmatorkavam. Analoogväärtustele lisandusid viimase 6 tunni graafikud, et anda operaatoritele kiire tagasiulatuv ülevaade tööprotsessist ja võimalikest häiringutest – kui graafik on väljunud tavapärasest tööpiirkonnast, on tegemist protsessi ebaloomuliku väärtusega.

AS’i Emajõe Veevärk suurima, Elva joogiveepuhasti vaade vanas SCADAs:

AS’i Emajõe Veevärk suurima, Elva joogiveepuhasti vaade uues SCADAs:

Reoveepuhasti vaade vanal platvormil:

Reoveepuhasti vaade uuel platvormil:

SCADA poolt genereeritavates graafikutes muutus väärtuste täpsus detailsemaks. Lisaks tekkis võimalus genereerida kindlas ajavahemikust andmetabel, kuhu luuakse andmed näitude kohta kindlatel ajahetkedel.

Trendide vaade vanas SCADAs:

Trendide vaade uues SCADAs:

Lisaks paigaldati 26 joogiveepuhastisse, mis varasemalt SCADA’ga seotud ei olnud, kaugjälgimiskilbid. Nendelt objektidel on tänasel päeval kätte saadav oluline informatsiooni seadmete toimekindluse ja avariide osas: väljuva vee rõhk ja vooluhulk, elektrivarustuse rike ja temperatuuri olek.

Joogiveepuhasti vaade uues SCADAs:

Oluline muudatus, mis kogu projekti käigus uuenduse läbis, on ka alarmide SMS süsteem. Vanal platvormil oli see funktsioon olemas, ent nii riist- kui tarkvaraliselt aegunud ja mittetöötav. Kogu süsteem viidi kaasaegsema lahenduse peale, alarmide edastus toimub  SMS’dena, mis võimaldab riketele operatiivsemalt reageerida.

Lisaks loodi iga objektitüübi kohta andmeedastuse standard. Varasemalt on AS’i Emajõe Veevärk SCADA’sse objekte liidestanud väga palju erinevaid ettevõtteid erinevatel aegadel ja kõigil on olnud oma käekiri ning nägemus toimingutest, seega visualiseeritud objektid on väga erineva ülesehituse ja visuaaliga. Edaspidi lisatavad objektid liidestatakse etteantud standardi põhjal, et nii ülesehituselt kui visuaalselt tekiks ühtne andmete struktuur. Kui andmeedastus objektilt serverisse on tehtud korrektselt standardi põhjal, on visualiseerimine teostatav isegi vee-ettevõtte töötajate poolt.

Projekti käigus paranes operaatorite jaoks kasutajamugavus ning turvalisus rakenduse sees toimetamisel. Kui varasemalt oli kõikide operaatorite kasutuses kaks ekraani, mida sai sõbralikult jagada, siis nüüd on kõigil personaalne rakenduse vaade. Lisaks on platvormil mobiilne tugi ehk nutitelefonis vastava rakendusega on SCADA’le ligipääs tagatud. Iga kasutaja sisselogimisest/sisselogimise katsest ja parameetrite muutmistest- nupuvajutustest jääb maha logi. Viimane on oluline aspekt ettevõtte turvalisuse ja toimekindluse poole pealt.

 

Töid kaasrahastati Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projektist ER29 “Emajõe-Pskov WMP-2”. Projekti kogumaksumus on 660 000,00 eurot, mis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000,00 euro ulatuses. Projekti partneriteks on Pihkva munitsipaalettevõte Gorvodokanal ja AS Emajõe Veevärk. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/

Improving the quality of shared assets by reducing their pollution load from utility sewer systems of towns and rural areas in the programme territory (Pskov area and south Estonia).

Projekti kaasrahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020

Koostatud partneri AS Emajõe Veevärk poolt.

Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

 

Tähtis EVEL pressiteade: Jälle on kätte jõudnud aeg, kui majapidamistes tuleb veesüsteemid üle vaadata ja seada valmis saabuvateks külmakraadideks.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade   4. november 2021. a

Jälle on kätte jõudnud aeg, kui majapidamistes tuleb veesüsteemid üle vaadata ja seada valmis saabuvateks külmakraadideks.

Veesüsteemide kontrollil pidage meeles, et soojustust vajab torustik kütmata keldris ning vundamendist läbiminekul. Ei tohi ära unustada ka koridoris asuvate vee- ja kanalisatsioonitorude soojustamist. Eesti Vee-ettevõtete Liit on koondanud rea soovitusi, mida majapidamistes tuleks järgida vältimaks veesüsteemide külmakahjustusi:

  • Hoones, mida igapäevaselt ei köeta, tuleb vee liikumine hoonesse peatada (sulgeda maakraan või pump kaevus) ning tühjendada torustik, veeboiler, WC-poti loputuskast ja äravool, kraanikausi äravool ja muud veesõlmed.
  • Kasutuses olevates hoonetes vaata üle kogu veevärk veendumaks, et liigne külm ei pääseks ligi. Soojusta torustik, mis võib enim olla mõjutatud välistemperatuurist.
  • Selgita välja, milline on sobilik isolatsioonimaterjal. Vana kasukas ja kaltsud ei anna piisavat kaitset. Torude hea külmakindluse tagab õigest valitud isolatsioon. Küsi nõu ehituskaupade kauplusest või santehnikult.
  • Arvesta ka niiskuse ja tõmbetuulega. Niiskus vähendab soojapidavust ja tõmbetuul kiirendab külmumist. Seepärast vaata üle keldrite aknad ja uksed ning vajadusel tihenda soojakindlamaks.
  • Veearvesti töökindluse tagamiseks kaitse see külma eest. Veearvestit ümbritsev temperatuur ei tohi langeda alla kahe soojakraadi.
  • Lühiajaliseks abinõuks, kui torustikus olev vesi hakkab külmuma, on veekraani nirisema jätmine. Vee liikumine torustikus takistab selle külmumist.
  • Kui siiski juhtub, et veetorustik külmub ära, siis esmalt tee kindlaks koht, kust on külm torustikule ligi pääsenud. Kasuta ülesulatamiseks ohutuid vahenditeid ja varu aega, sest soojendada tuleb aeglaselt, et vältida torustike kahjustusi (sobiv vahend on nt soojapuhur).
  • Kui torustiku külmumine on ulatuslikum, siis pöördu abi saamiseks torutöid teostavate ettevõtete poole.Pilt: https://www.sandypines.com

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee 

Täiendav informatsioon:

Irina Vahtra
Kommunikatsioonijuht
mob 56 48 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

Tähtis AS Emajõe Veevärk tellimusel valmis ettevõtte kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) moderniseerimise ning objektide visualiseerimise projekt

AS Emajõe Veevärk

PRESSITEADE

10.09.2021

 

AS Emajõe Veevärk tellimusel valmis ettevõtte kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) moderniseerimise ning objektide visualiseerimise projekt

AS Emajõe Veevärgi viis ellu SCADA süsteemi moderniseerimise ja objektide visualiseerimise tööde projekti. Kaugjälgimissüsteemi moderniseerimise tööde leping sõlmiti juuli 2020 Tartu ettevõttega Atemix Tööstusautomaatika OÜ, kes oli hanke soodsaim pakkuja. Lepingu hinnaks ilma käibemaksuta oli 169 697,00 eurot.

Tööde käigus moderniseeriti AS-i Emajõe Veevärk kaugjälgimis- ja juhtimissüsteem ja visualiseeriti objektid, mis ei olnud kaugjälgitavad ehk automaatseid rikketeavitusi ei saadetud ning seadmete olukorda ei olnud võimalik ilma objekti külastamata hinnata. SCADA süsteemi moderniseerimine tagas võimaluse talletada ja arhiveerida varasemast rohkem teavet ning suurendada kaugjuhtimise võimalusi kõigis AS Emajõe Veevärgi opereerimispiirkondades (kokku kaheteistkümnes kohalikus omavalitsuses). Lisaks parandati kaugjälmis- ja juhtimissüsteemi kasutajamugavust, et tagada kiirem reageerimine avariide korral. Lepingujärgsed tööd lõpetati ja anti üle mai 2021.

Töid kaasrahastatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projektist ER29 “Emajõe-Pskov WMP-2”. Projekti kogumaksumus on 660 000,00 eurot, mis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000,00 euro ulatuses. Projekti partneriteks on Pihkva munitsipaalettevõte Gorvodokanal ja AS Emajõe Veevärk. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

 

 

 

Improving the quality of shared assets by reducing their pollution load from utility sewer systems of towns and rural areas in the programme territory (Pskov area and south Estonia).

 

Projekti kaasrahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020

 

Koostatud partneri AS Emajõe Veevärk poolt.

Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

Tähtis TARTU JA ELVA KONTORIS KLIENTIDE VASTUVÕTTU EI TOIMU!

Hea Klient

Seoses koroonaviiruse laiaulatusliku levikuga hetkel Tartu kontoris (Tartu, Sõbra 56) ja Elva kontoris (Elva, Puiestee 13) klientide vastuvõttu ei toimu. Kaitseme oma töötajaid, kelle tervis ja panus elutähtsa teenuse osutamiseks on asendamatud.

Palume meie poole pöörduda tel. 7 311 840 või kirjutades evv@evv.ee

 

 

Tervist ja head koostööd soovides AS Emajõe Veevärk

EVEL pressiteade: Joogivee kasutamine kastmisveena ohustab veevarusid

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade 21. juuni 2021. a

Joogivee kasutamine kastmisveena ohustab veevarusid

 

Eesti Vee-ettevõtete Liit palub loobuda joogivee kasutamisest kastmisveena. Oluline on kastmist vältida hommikustel ja õhtustel tundidel, kui kodune veetarbimine on suurem.

Soojad ja päikesepaistelised ilmad rõõmustavad meid, kuid toovad endaga kaasa ka uued mured – taimed närtsivad, muru kolletub ja krõbiseb jalge all, tahaks peita ennast külmavee basseini. Praegune kuumalaine on järsult suurendanud veetarbimist, mis on piirkonniti juba tekitanud tõsiseid probleeme veesurvega. Eestis on täna piirkondi, kus veevarustus on ülekoormuse tõttu korduvalt katkenud, sest vett kasutatakse rohkem kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed toota jõuavad.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on oluline märkida, et vee-ettevõtted peavad kinni pidama neile Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud mahust. Ette antud limiite ei tohi ületada, sest need tuginevad teaduslikele uuringutele ja ületamise korral võib kogu piirkonna põhjavee kasutamine joogiveena osutuda edaspidi võimatuks. Ühisveevärgi süsteemide ehitamisel on arvestatud nende limiitidega ja esmatähtis on kõigile elanikele tagada puhas joogivesi.

Mitmed vee-ettevõtted on juba palunud oma klientidelt mõistvat suhtumist. Täna ja lähipäevil on vaja hoolikalt jälgida ühisveevärgist vee tarbimist! Suureks abiks on, kui kastmist välditakse ajavahemikel 7:00-10:00 ja 18:00-23:00, sest nendel kellaaegadel tarbitakse ühisveevärgi vett kõige enam. Tasub ka mõelda, kuidas kastmiseks vajaminevat vett tulevikuks varuda, võib-olla soetada vastavad mahutid.

 

Lisainfo:

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
telefon: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
telefon: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

 

Vee-ettevõtete Liit: „Puhas vesi võib lõppeda“

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. märts 2021. a

Vee-ettevõtete Liit: „Puhas vesi võib lõppeda“

Tänasel rahvusvahelisel veepäeval teeb Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) üleskutse väärtustada puhast vett ning töötajaid, kes annavad igapäevaselt oma panuse, et elu säilimiseks vajalik vesi jõuaks kõikide tarbijateni.

Enamus inimesi Eestis on harjunud sellega, et kvaliteetne ja puhas vesi on alati olemas ja see ei saa kunagi otsa. Väga paljudes riikides maailmas see nii ei ole. Tänaseks puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas ning maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas. Probleem on suurim just arengumaades, kus puhta vee puudus tekitab palju terviseprobleeme.

Vee varude mõttes elame me paljude riikidega võrreldes heas piirkonnas, kuid vee hea kvaliteedi ja korrektse tarne nimel näevad vee-ettevõtete töötajad igapäevaselt palju vaeva. Nõuetele vastav vee tarnimine, torustiku ja pumplate töökorras hoidmine ja reovee puhastamine on keerulised protsessid, mis nõuavad 24/7 palju tööd ja spetsiifilisi oskusi.

Mis juhtub aga siis, kui kraanist vett ei tule või tekib veeavarii? Muidugi helistame me kohe vee-ettevõttesse ja nõuame spetsialistide kohest saabumist ning teenuse taastamist. Kui läheb aga nii, et vee-ettevõttel pole kedagi appi saata, siis oleme me hädas, sest ilma puhta veeta pole võimalik elada. Oleme harjunud sellega, et puhas vesi on meie inimõigus ja nii see on ka.

 

„Tänasel rahvusvahelisel veepäeval juhime tähelepanu kõigile neile vee-ettevõtete töötajatele, kes teevad igapäevaselt oma tööd, aga kelle töö COVID-19 situatsioonis läheb üha keerulisemaks. Viiruse levides ja töötajate haigestumise tõttu on vee-ettevõtete jaoks tõsiseks väljakutseks tagada teenuste toimimine. Kahjuks ei ole tänaseks jõutud selle elutähtsa teenuse pakkujate vaktsineerimiseni,“ ütles EVELi tegevjuht Pille Aarma.

„Me elu ja tervis sõltub veest, seega väärtustagem neid, kes igapäevaselt aitavad puhtal veel meie kodudesse jõuda,“ lisas Aarma.

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

 

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

Eesti Vee-ettevõtete Liit: Veel üks reegel – wc-poti kasutamise reegel

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. veebruar 2021. a

 

Piirangud ja reeglid on juba ära tüüdanud, kuid Eesti Vee-ettevõtete Liit juhib siiski tähelepanu veel ühele reeglile: wc-poti kasutamise reegel – lase potist alla ainult seda, mis sinna kuulub!

 

Ühiskanalisatsiooni kasutatakse liialt sageli prügikastina. Olmejäätmete kogus, mis jõuab reoveepuhastisse, on murettekitavalt suur. Ummistused torustikes ja tõrked pumpade töös on muutunud sagedaseks. Selliste probleemide lahendamine on vee-ettevõtete jaoks oluline raha- ja ajakulu, mis kajastub veeteenuse hinnas. Ei ole harvad ka olukorrad, kus ühe inimese hoolimatu käitumine põhjustab teise inimese korterisisustuse hävinemise. Sellistele probleemidele on olemas väga lihtne lahendus: ärge kasutage wc-potti prügikastina!

 

„Arvame, et meie tualeti kasutamise kultuur on, võrreldes paljude teiste riikidega, kaugele arenenud, kuid tegelikult see nii ei ole. On uskumatu, kui loomingulised võivad inimesed olla jäätmetest vabanemisel. Lisaks kogemata potti sattunud asjadele, nagu telefonid, ehted, võtmed, mänguasjad jms, peetakse sageli normaalseks vabaneda sel teel ka hügieenitoodetest, toidujäätmetest, suitsukonidest, põrandapesulappidest, aga ka riietest ja meditsiinivahenditest, nagu maskid, süstlad ja ravimite pakendid. Potist ei tohi veega alla lasta ka WC-poti külge kinnitatavaid plastikust värskendajaid, sest enamasti on tegu vees mitte lahustuvate toodetega. Nimekiri on väga pikk.“ selgitab olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.

 

Pille Aarma sõnul küsitakse sageli, miks ei või toidujäätmeid WC-potti visata, tegemist on ju biolaguneva materjaliga? Vastus on lihtne: toidujäätmed sisaldavad sageli õli ja rasva, mis ladestub torustiku seinale. Sinna jäävad omakorda kinni muud ained ja tahked osakesed ning tulemuseks on suur, enamuses rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee liikumist puhastisse. Toidujäätmed, nagu näiteks kohvipuru, kartulikoored, marjad jms, ei lahustu ja võivad samuti tekitada suuri ummistusi.

Kõige odavam ja keskkonnasäästlikum on alati probleemi ennetamine – käitu vastutustundlikult ja pea meeles: WC-pott pole prügikast!

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektorTel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

 

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

Eesti Vee-ettevõtete Liit: Väike meeldetuletus majaomanikele!

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
02. detsember 2020. a

Väike meeldetuletus majaomanikele!

Inimeste tähelepanu on praegu suuresti suunatud koroonaviirusega seotud teemadele, kuid majaomanikud ei tohiks ära unustada ka torustike tervist.
Eesti Vee-ettevõtete Liit tuletab meelde, et enne suuremaid talvekülmasid tuleb üle vaadata hoonete torustike ja veesõlmede olukord ning tagada nende külmakindlus!

Pilt: https://www.steamatic.com

Külmakahjude ennetamiseks tee nii:

– Majas, mida igapäevaselt ei köeta ja vett ei kasutata, peata vee liikumine hoonesse (sulge maakraan või pump kaevus) ning tühjenda torustik, veeboiler, WC-poti loputuskast, kraanikausi äravool ja muud veesõlmed.

– Kasutuses olevas majas vaata üle kogu veevärk ja veendu, et külm ei pääseks ligi. Soojusta torustik, mis võib välistemperatuurist olla mõjutatud. Arvesta ka niiskusega, sest niiskus vähendab soojapidavust.

– Kaitse külma eest ka veearvesti. Arvesti töökindluse tagamiseks ei tohi seda ümbritsev temperatuur langeda alla kahe soojakraadi.

– Kui tekib ikkagi olukord, et torustikus olev vesi hakkab külmuma, siis jäta veekraan nirisema. Vee liikumine torustikus takistab selle külmumist. Veetorustiku külmumisel tee esmalt kindlaks koht, kust külm on torustikule ligi pääsenud, seejärel alusta selle koha soojendamist. Sobiv vahend selleks on näiteks soojapuhur, sest soojendamine peab olema aeglane ja ohutu.

– Kui torustiku külmumine on ulatuslikum, siis pöördu abi saamiseks piirkonna vee-ettevõttesse või torutöid teostavate ettevõtete poole.

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Täiendav info:
Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

Skip to content