Ettevõttest

AS Emajõe Veevärk loodi Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil kasumit taotleva vee-ettevõttena, et esmalt tagada Euroopa Liidu (EL) poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis  (numbriga 2004/EE/16/C/PE/007) osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühtekuuluvusfondi poolt, eesmärgiga pakkuda oma teeninduspiirkonnas nõuetekohast, jätkusuutlikku veeteenust.

Sel päeval 22 omavalitsust allkirjastasid (Alatskivi vald, Avinurme vald, Elva linn, Haaslava vald, Kallaste linn, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald, Mäksa vald, Nõo vald, Palamuse vald, Puurmani vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tabivere vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald ja Ülenurme vald) AS Emajõe Veevärk aktsionäride lepingu.

AS-i Emajõe Veevärk aktsionäride koosolek võttis aktsionäriks 4 uut omavalitsust (Kasepää vald, Palupera vald, Saare vald, Võnnu vald) ja ettevõttel on 26 omavalitsusest aktsionäri.

Toimusid kohalike omavalitsuste valimised ja haldusreformi tulemusel on AS-il Emajõe Veevärk 12 ühinenud omavalitsusest aktsionäri (Elva vald, Jõgeva vald, Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald, Mustvee vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Põltsamaa vald, Räpina vald, Tartu linn, Tartu vald).

Sel päeval kiitsid aktsionärid heaks Tartu linna soovi astuda välja AS Emajõe Veevärk aktsionäride ringist ning Vinni valla soovi saada AS Emajõe Veevärk aktsionäriks. Peale vastavaid toiminguid on AS-il Emajõe Veevärk 12 ühinenud omavalitsusest aktsionäri (Elva vald, Jõgeva vald, Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald, Mustvee vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Põltsamaa vald, Räpina vald, Tartu vald, Vinni vald).