AS EMAJÕE VEEVÄRK
PÕHIKIRI
AS Emajõe Veevärk (registrikood 11044696) põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud aktsionäride korralisel üldkoosolekul 03.03.2017.a.

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALAD
1.1. AS Emajõe Veevärk (edaspidi: Selts) on asutatud Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt.
1.2. Seltsi ärinimi on Aktsiaselts Emajõe Veevärk (lühendatult AS Emajõe Veevärk).
1.3. Seltsi asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik.
1.4. Seltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada üks (1) juhatuse liige.
1.5. Seltsi tegevusalad on:
1.5.1. Klientide varustamine kehtestatud normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning joogivee puhastus;
1.5.2. Klientide heitvee ärajuhtimine ja puhastamine;
1.5.3. Joogi- ja heitvee kvaliteedi laboratoorne analüüs;
1.5.4. Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete projekteerimine ja ehitus, teenindus, korrashoid, rekonstrueerimine ja remont;
1.5.5. Veevarustuse ja kanalisatsiooni energeetika seadmete hooldus ja remont;
1.5.6. Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste väljatöötamine ja väljastamine;
1.5.7. Veevarustuse ja kanalisatsiooni alased konsultatsioonid.
1.6. Aktsionär ei vastuta isiklikult Seltsi kohustuste eest. Selts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
1.7. Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.8. Selts on asutatud määramata ajaks.

2. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
2.1. Aktsiakapital moodustub rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest. Seltsi miinimumaktsiakapitaliks on 1´500´000 (üks miljon viissada tuhat) eurot ja maksimumaktsiakapitaliks on 6´000´000 (kuus miljonit) eurot.
2.2. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab Seltsi juhatus või Seltsi juhatuse poolt sissemakse tegija kulul kaasatud ekspert, võttes aluseks asja või õiguse hariliku väärtuse. Kui esitatakse mitu hinnangut, võetakse aluseks kõige madalam väärtus esitatud hinnangute järgi. Mitterahalise sissemakse väärtuse hinnangut kontrollib audiitor.
2.3. Seltsi aktsiakapital on jagatud aktsiateks. Seltsi aktsia on jagamatu.
2.4. Seltsil on nimelised aktsiad nimiväärtusega 64 (kuuskümmend neli) eurot igaüks, millest iga aktsia annab ühe hääle.
2.5. Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest, kuid aktsiaid võib välja lasta ülekursiga.
2.6. Aktsia eest tasumisega viivitamisel on aktsionär kohustatud maksma Seltsile viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest. Juhatus saadab maksega viivitavale aktsionärile teate nõudega tasuda viivitatud summa ühe kuu jooksul teate saatmisest, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab aktsionär oma aktsia. Kui aktsionär ei tasu puudu olevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma aktsia, kusjuures aktsionäri poolt tasutud summa, mis ei ületa 1/5 aktsia nimiväärtusest, kantakse Seltsi reservkapitali, ülejäänud summa tagastatakse.
2.7. Mitterahaline sissemakse antakse Seltsile üle sellekohase lepingu alusel, millele lisatakse sissemakse väärtust tõendavad dokumendid ja audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta.
2.8. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, osaleda Seltsi kasumi jaotamisel ja Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Seltsi nimelistest aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud Seltsi aktsiaraamatusse.
2.9. Aktsiat ei või rendile anda ega pantida või muul viisil koormata võlaõiguste ja/või asjaõigustega kolmandate isikute kasuks. Seltsi nimelise aktsia võõrandamise puhul kolmandatele isikutele on teistel aktsionäridel ostueesõigus. Aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimisest teatab müüja Seltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Aktsia ostueesõigust omavad aktsionärid kohustuvad teatama oma ostueesõiguse kasutamisest 30 (kolmekümne) päeva jooksul võõrandamise lepingu esitamisest.
2.10. Seltsi poolt väljalastavate aktsiate liigid, nendega seonduvad õigused ja iga liiki aktsiatest tulenev häälte arv on sätestatud käesoleva põhikirja punktis 2.4.

3. AKTSIONÄR JA SELTS
3.1. Võrdsetel asjaoludel koheldakse aktsionäre võrdselt.
3.2. Aktsionärile ei või tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi.
3.3. Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada Seltsi juhatuselt ja nõukogult teavet Seltsi tegevuse kohta, kuid juhatus või nõukogu võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju Seltsi huvidele.
3.4. Aktsionär vastutab Seltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole osa võtnud kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu.

4. AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK
4.1. Aktsionärid teostavad oma õigusi Seltsis aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
4.2. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku Seltsi juhatus mitte hiljem kui 6 (kuue) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
4.3. Juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, kui:
4.3.1. Seltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus;
4.3.2. seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist; või
4.3.3. seda nõuab Seltsi nõukogu või audiitor.
4.4. Juhatus teatab korralise üldkoosoleku toimumisest aktsionäridele vähemalt 4 (neli) nädalat ning erakorralise üldkoosoleku toimumisest vähemalt 1 (üks) nädalat ette.
4.5. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest, on aktsionäridel või nõukogul õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. Erakorralist üldkoosolekut ei kutsuta kokku, kui vara vähenemisest teada saamisest või nõude esitamisest jääb korralise üldkoosoleku toimumiseni vähem kui 2 (kaks) kuud.
4.6. Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 (üks kümnendik) aktsiakapitalist, võivad nõuda küsimuste võtmist päevakorda. Sel juhul peab nõue olema esitatud nõukogule enne aktsionäridele üldkoosoleku teate saatmist või selle avaldamist. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta mitte vähem kui 9/10 (üheksa kümnendikku) koosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul, kui nende aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) aktsiakapitalist.
4.7. Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise kohta tähitud postiga teate nimeliste aktsiate omanikele iga sellise aktsionäri aktsiaraamatusse kantud aadressil.
4.8. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata:
4.8.1. Seltsi nimi ja asukoht;
4.8.2. üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
4.8.3. kas koosolek on korraline või erakorraline;
4.8.4. üldkoosoleku päevakord;
4.8.5. korralise üldkoosoleku puhul koht, kus on võimalik tutvuda Seltsi majandusaasta aruandega;
4.8.6. muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.
4.9. Üldkoosolek viiakse läbi Seltsi asukohas või mõnes muus Seltsi nõukogu poolt määratud ning üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud kohas.
4.10. Üldkoosolek saab otsuseid vastu võtta, kui kohal on vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) kõikidest aktsiatega esindatud häältest.
4.11. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud otsuse tegemiseks nõutud arv hääli, kutsub juhatus 1 (ühe) kuu jooksul, kuid mitte varem kui 7 (seitsme) päeva pärast, kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma sõltumata üldkoosolekul esindatud häältest.
4.12. Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate aktsionäride nimekiri, milles tuleb näidata koosolekul osalevate aktsionäride nimed ja nende aktsiatest tulenevate häälte arv, samuti aktsionäri esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud aktsionär või tema esindaja; esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
4.13. Seltsi üldkoosolek võtab vastu otsuseid vastavalt seadusest tulenevale pädevusele, samuti ka Seltsi tegevusega seonduvates küsimustes juhatuse või nõukogu sellekohasel nõudel.
4.14. Järgnevates küsimustes on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud kõik Aktsiatega esindatud hääled:
4.14.1. Otsus uue aktsionäri kaasamise ning selle läbiviimiseks suunatud aktsiaemissiooni läbiviimise kohta;
4.14.2. Otsus Seltsi majandusaasta kasumi või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumi jaotamise kohta;
4.14.3. Otsus osaluse omandamise või lõppemise kohta teistes juriidilistes isikutes;
4.14.4. otsus projekteerimise või ehituse Töövõtulepingu sõlmimise kohta, mis ei ole lõpphinnaga;
4.14.5. Aktsionäride Lepingus sätestatud Finantseerimislepingu sõlmimise otsustamine;
4.14.6. Otsuse Seltsi põhikirja oluliste tingimuste, sealhulgas punktide 1.5, 4.14 kuni 4.16 ja 6.6 kuni 6.8 muutmise kohta;
4.14.7. Seltsi lõpetamise, ühinemise ja ümberkujundamise otsustamine.
4.15. Üldkoosoleku otsus Aktsiate Märkimise Ajakavas muutuse tegemise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on 9/10 (üheksa kümnendikku) aktsiatega esindatud häältest.
4.16. Järgnevates üldkoosoleku pädevusse kuuluvates küsimustes on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) kõikidest aktsiatega esindatud häältest:
4.16.1. Seltsi põhikirja muutmine põhikirja punktis 4.14 nimetamata juhtumitel;
4.16.2. aktsiakapitali suurendamine, välja arvatud 4.14.1 juhul ja vähendamine; 4.16.3. Seltsi nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine.
4.17. Põhikirja punktides 4.14, 4.15 ja 4.16 nimetamata ning Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt üldkoosoleku pädevuses olev või Seltsi juhatuse või nõukogu nõudel üldkoosoleku pädevusse antud otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 (kolm neljandikku) üldkoosolekul esindatud häältest.
4.18. Aktsionär ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja Seltsi vahel tehingu tegemist. Sel juhul selle aktsionäri hääli esindatuse määramisel ei arvestata.
4.19. Üldkoosolek protokollitakse. Üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks.
4.20. Aktsionäridel on õigus osaleda hääletamises elektrooniliste vahendite abil vastavalt äriseadustiku §-le 298¹ ja juhatuse poolt kehtestatavale (ning nõukogu poolt heaks kiidetavale) korrale. Juhatuse poolt kehtestatav elektroonilise hääletamise kord peab tagama aktsionäride tuvastamise ning elektroonilise hääletamise turvalisuse ja usaldusvääruse ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. Elektrooniliste vahendite abil hääletamine saab toimuda vaid juhul, kui sellest on koosoleku kokkukutsumise teates informeeritud. Hääletada saab üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid elektrooniliste vahendite abil kas enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka.
4.21. Aktsionäridel on õigus hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid vastavalt äriseadustiku § 2982, edastades oma hääle aktsiaseltsile enne üldkoosolekut posti teel kirjalikus vormis. Posti teel hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja aktsionärile kuuluvate aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka. Posti teel hääletamiseks tuleb kasutada juhatuse poolt koostatud blanketti, mis edastatakse aktsionärile seaduses sätestatud viisil koos koosoleku kokkukutsumise teatega. Hääletusblankett peab täidetud kujul jõudma aktsiaseltsi juhatuse asukohta või koosoleku kutses viidatud aadressile hiljemalt koosoleku toimumisele eelneva päeva kella 24.00-ks. Kuni nimetatud ajani võib edastatud hääli muuta või tühistada posti teel. Posti teel hääletades peab hääletusblanketi allkirjastanud aktsionäri esindaja isikusamasus olema tuvastatud notariaalselt või sellega võrdsustatud moel. Elektroonilise postiga (e-mail) edastatav hääletusblankett peab olema varustatud aktsionäri esindaja digitaalallkirjaga.

5. JUHATUS
5.1. Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis juhib ja esindab Seltsi ning korraldab Seltsi igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist, järgides nõukogu ja üldkoosoleku seaduslikku otsuseid ja korraldusi. Seltsi igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvaid tehinguid on juhatusel õigus teha ainult nõukogu nõusolekul.
5.2. Seltsi juhatus:
5.2.1. lahendab majanduselu jooksvaid küsimusi;
5.2.2. sõlmib lepinguid;
5.2.3. annab välja käskkirju ja korraldusi;
5.2.4. võtab tööle ja vabastab töölt töötajaid;
5.2.5. rakendab distsiplinaarkaristusi;
5.2.7. koostab Seltsi aastaeelarved ja esitab need kinnitamiseks nõukogule.
5.3. Juhatus esitab nõukogule kord 2 (kahe) kuu jooksul ülevaate Seltsi tegevusest, sealhulgas Seltsi majandustegevusest ja Seltsi majanduslikust olukorrast. Koheselt peab juhatus nõukogule teatama Seltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Seltsi majandustegevusega seotud olulistest või erakorralistest asjaoludest.
5.4. Seltsi juhatuses on 1 – 3 (üks kuni kolm) liiget. Juhatus valitakse 3 (kolmeks) aastaks. Juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust, määrab nõukogu.
5.5. Juhatuse liikmed peavad korraldada oma tegevust vastavalt oma parimale äranägemisele ning Seltsi ning aktsionäride parimatele huvidele, järgides seaduse ja põhikirja nõudeid. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Igal juhatuse liikmel on 1 (üks) hääl.
5.6. Juhatuse liige võib osaleda juhatuse koosolekul telefoni teel või sarnase telekommunikatsioonivahendi vahendusel, tingimusel, et kõigil koosolekul osalevatel juhatuse liikmetel on võimalik teineteist kogu koosoleku vältel kuulda ja teineteisega rääkida. Selliselt koosolekust osavõttev juhatuse liige loetakse koosolekul isiklikult kohal olevaks ning loetakse vastavalt kvoorumi hulka ning tal on õigus hääletada. Juhatuse liikmete poolt selliselt vastu võetud otsused loetakse kehtivaks ja juhatuse koosolekul seaduslikult vastu võetuks, vaatamata asjaolule, et füüsiliselt on kohal vähem kui pooled juhatuse liikmed.
5.7. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmise tõttu Seltsile tekkinud kahju eest solidaarselt.

6. NÕUKOGU
6.1. Nõukogu planeerib Seltsi tegevust, korraldab Seltsi juhtimist, teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning võtab vastu otsuseid Seltsi jaoks olulistes ning strateegiliselt tähtsates küsimustes.
6.2. Nõukogu annab juhatusele korraldusi Seltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.
6.3. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide Seltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Seltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.
6.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 3 (kolme) kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
6.6. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt 2 (kaks) tööpäeva. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa 2/3 (kaks kolmandikku) nõukogu koosseisust.
6.7. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Nõukogu otsused kõigis küsimustes tuleb teha Seltsi ja aktsionäride parimates huvides.
6.8. Nõukogu on pädev vastu võtma otsuseid järgnevates küsimustes:
6.8.1. Ettepaneku tegemine üldkoosolekule aktsiakapitali suurendamiseks;
6.8.2. Riigi ja Seltsi vahel sõlmitava kaasrahastamise ja projektijuhtimise lepingu sõlmimise heakskiitmine ning lepingu sõlmimiseks juhatusele loa andmise kohta;
6.8.3. Vajaliku Infrastruktuuri lõpliku nimekirja kinnitamine;
6.8.4. Töövõtulepingute sõlmimine;
6.8.5. Laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ei ületa 5 (viit) miljonit krooni;
6.8.6. Investeerimiskava eelnõu kinnitamine ja üldkoosolekule ettepaneku tegemine selle vastu võtmiseks;
6.8.7. Hinnaettepaneku kinnitamine;
6.8.8. Vee-ettevõtja konkursil osalemise ja Teenuse Lepingu sõlmimise otsustamine;
6.8.9. Infrastruktuuri Vee-ettevõtjale rendile andmise otsustamine, sealhulgas rendihinna kinnitamine;
6.8.10. Tagasiomandamisõiguse realiseerimise tingimuste täitmise otsustamine;
6.8.11. Üldkoosolekule uue aktsionäri kaasamiseks ettepaneku tegemine;
6.8.12. Üldkoosolekule Seltsi põhikirja muutmiseks ettepaneku tegemine;
6.8.13. Muude küsimuste otsustamine, mis ei ole õigusaktide või põhikirja kohaselt antud üldkoosoleku või juhatuse pädevusse.
6.9. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Seltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Seltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus Seltsi huvidega.
6.10. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimees saadab sel juhul otsuse eelnõu kirjalikult kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Otsuse vastuvõtmisele kohaldatakse põhikirja punktis 6.7 otsuse vastuvõtmise kohta sätestatut.

7. AUDIITOR JA ERIKONTROLL
7.1. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori võib nimetada teatud tähtajaks või teatud ülesande täitmiseks.

8. ARUANDLUS JA RESERVKAPITAL
8.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile.
8.2. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande (majandusaasta aruande), audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
8.3. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande. Nõukogu peab oma aruandes ka näitama, kuidas on nõukogu Seltsi tegevust korraldanud ja juhtinud.
8.4. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui 6 (kuus) kuud arvates Seltsi majandusaasta lõpust.
8.5. Reservkapitali suurus on 1/10 (üks kümnendik) aktsiakapitalist. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest seaduse alusel reservkapitali kantavatest eraldistest. Igal majandusaastal kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 (üks kahekümnendik) puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.

9. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE
9.1. Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate sissemaksetega.
9.2. Aktsiakapitali suurendamist arutava aktsionäride üldkoosoleku teates märgitakse:
9.2.1. aktsiakapitali suurendamise põhjus ja viis;
9.2.2. aktsiakapitali uus suurus;
9.2.3. uute aktsiate arv ja nimiväärtus või olemasolevate aktsiate uus nimiväärtus;
9.2.4. uute aktsiate märkimise eesõigus ja selle kasutamise aeg;
9.2.5. kui aktsiakapitali suurendatakse uute aktsiate väljalaskmisega – nende märkimise aeg ja koht;
9.2.6. kui lastakse välja uut liiki aktsiaid – nendest aktsiatest tulenevad õigused.
9.3. Kui aktsiakapitali suurendamise tõttu on vajalik põhikirja muutmine, tuleb põhikirja muutus otsustada enne aktsiakapitali suurendamist.
9.4. Kui uute aktsiate eest tasutakse rahas, on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuste summaga. Aktsionäride eesõiguse võib välistada Seltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 (kolm neljandikku) üldkoosolekul esindatud häältest.
9.5. Uute aktsiate eest tasumisel võib üldkoosoleku otsusel tasaarvestada aktsionäri nõude Seltsi vastu, kui see ei kahjusta Seltsi ega tema võlausaldajate huve. Nõuet hinnatakse nagu mitterahalist sissemakset.

10. AKTSIAKAPITALI VÄHENDAMINE
10.1. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega.
10.2. Aktsiakapitali vähendamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates:
10.2.1. aktsiakapitali vähendamise põhjus ja viis;
10.2.2. aktsiakapitali vähendamise ulatus;
10.2.3. tühistatavate aktsiate arv ja liik või aktsiate nimiväärtuse vähendamise ulatus.
10.3. Aktsiakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud 2/3 kõikidest aktsiatega esindatud häältest. Kui aktsiakapitali vähendamise tõttu on vajalik põhikirja muutmine, tuleb põhikirja muutus otsustada enne aktsiakapitali vähendamist.
10.4. Juhatus saadab 15 (viieteistkümne) päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate aktsiakapitali uue suuruse kohta Seltsile teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded Seltsi vastu enne aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist. Samuti peab juhatus aktsiakapitali vähendamise otsuse kohta avaldama üleriigilise levikuga ajalehes kaks teadet vähemalt 15 (viieteistkümne) päevase vahega, näidates teates, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded 2 (kahe) kuu jooksul.
10.5. Kui kahjumi katmiseks ei piisa Seltsi reservkapitalist ja Seltsil puuduvad muud reservid, võib läbi viia aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult Seltsi kahjumi katmiseks. Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali.

11. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBER-KUJUNDAMINE
11.1. Seltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub vastavalt seaduses ja põhikirjas sätestatule. * * *