AS Emajõe Veevärk kaugjälgimis-, kaameravalve- ja juhtimissüsteem (SCADA) uuendus ja Elva joogiveepuhasti automaatikalahenduse täiendus

AS Emajõe Veevärk viis ellu SCADA süsteemi moderniseerimise ja objektide visualiseerimise tööde projekti ja soetas uuendatud videovalve süsteemi, mis tagab tuleviku tarbeks valmiduse seirata operatiivsemalt vee-ettevõtte suuremaid joogivee ja- reoveepuhasteid, läbiviidud hanke käigus soetati lisaks valvekaamerad Elva joogiveepuhastile.

Tööde käigus moderniseeriti AS-i Emajõe Veevärk kaugjälgimis- ja juhtimissüsteem ja visualiseeriti objektid, mis ei olnud kaugjälgitavad ehk automaatseid rikketeavitusi ei saadetud ning seadmete olukorda ei olnud võimalik ilma objekti külastamata hinnata. SCADA süsteemi moderniseerimine tagas võimaluse talletada ja arhiveerida varasemast rohkem teavet ning suurendada kaugjuhtimise võimalusi kõigis AS Emajõe Veevärgi opereerimispiirkondades (kokku üheteistkümnes kohalikus omavalitsuses). Lisaks parandati kaugjälmis- ja juhtimissüsteemi kasutajamugavust, et tagada kiirem reageerimine avariide korral. Lepingujärgsed tööd lõpetati ja anti üle mai 2021.

Lisaks soetati kaameravalve parendamiseks 32 kaamera lisamise võimekusega keskseade videode salvestamiseks ja paigaldati kaks väliskaamerat vee-ettevõtte suurima joogiveepuhasti territooriumi jälgimiseks. Tööd lõpetati märts 2022.

Elva joogiveepuhasti valvekaamerate kuvatõmmised:

Lisaks uuendas ja arendas AS Emajõe Veevärk Elva joogiveepuhasti automaatikaprogrammi ülesehitust. Arenduse järgselt on joogiveepuhasti elektri-automaatika lahendusele tagatud ligipääs tervikuna kõikidele automaatikakontrolleri programmi osadele. See tähendab, et automaatikarikke puhul on selle likvideerimise aeg oluliselt kiirem ning parandamine lihtsam. Lisaks loodi valmidus tulevikus lisanduvate kahe uue puurkaevu juhtimiseks. Eelkirjeldatud lahenduse abil parendati AS Emajõe Veevärk suurima joogiveepuhasti toimekindlust, mis omakorda toetab keskkonnasäästlike ja -kaitselisi lahendusi.

Elva joogiveepuhasti automaatika uuendamise tööd:

                   

Lisaks viidi läbi Emajõe Veevärk eestvedamisel kaks projekti tutvustavat infoseminari ettevõtte kollektiivile ning AS Emajõe Veevärk aktsionäridele.

Projekti eesmärgiks oli vähendada ühiskanalisatsiooni opereerimisega seotud negatiivset keskkonnamõju, parandada Peipsi järve ökoloogilist seisundit ja tagada programmi piirkonnas elavatele inimestele hea ja sanitaarne elukeskkond.

Projekti „Emajõe-Pskov WMP-2“ (ER29) kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames. Projekti kogumaksumus on 660 000,00 eurot, millest Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000,00 euro ulatuses. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/

Lühiülevaade AS Emajõe Veevärk uuendatud kaameravalve süsteemist ja Elva joogiveepuhasti automaatikalahenduse täiendustest

AS Emajõe Veevärk soetas uuendatud videovalve süsteemi, mis tagab tuleviku tarbeks valmiduse seirata operatiivsemalt vee-ettevõtte suuremaid joogivee ja- reoveepuhasteid, läbiviidud hanke käigus soetati lisaks valvekaamerad Elva joogiveepuhastile.

Kaameravalve parendamiseks soetati 32 kaamera lisamise võimekusega keskseade videote salvestamiseks ja paigaldati kaks väliskaamerat vee-ettevõtte suurima joogiveepuhasti territooriumi jälgimiseks.

Elva joogiveepuhasti valvekaamerate kuvatõmmised:

Lisaks uuendas ja arendas AS Emajõe Veevärk Elva joogiveepuhasti automaatikaprogrammi ülesehitust. Arenduse järgselt on joogiveepuhasti elektri-automaatika lahendusele tagatud ligipääs tervikuna kõikidele automaatikakontrolleri programmi osadele. See tähendab, et automaatikarikke puhul on selle likvideerimise aeg oluliselt kiirem ning parandamine lihtsam. Lisaks loodi valmidus tulevikus lisanduvate kahe uue puurkaevu juhtimiseks. Eelkirjeldatud lahenduse abil parendati AS Emajõe Veevärk suurima joogiveepuhasti toimekindlust, mis omakorda toetab keskkonnasäästlike ja -kaitselisi lahendusi.

Elva joogiveepuhasti automaatika uuendamise tööd:

                   

Töid kaasrahastati Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 2014-2020 projektist ER29 “Emajõe-Pskov WMP-2”. Projekti kogumaksumus on 660 000,00 eurot, millest Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000,00 euro ulatuses. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/

 

Lühiülevaade AS Emajõe Veevärk uuendatud kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemist (SCADA)

AS Emajõe Veevärgi viis ellu kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) süsteemi moderniseerimise ja objektide
visualiseerimise tööde projekti. Kaugjälgimissüsteemi moderniseerimise tööde leping sõlmiti juuli 2020 Tartu
ettevõttega Atemix Tööstusautomaatika OÜ, kes oli hanke soodsaim pakkuja. Lepingu hinnaks ilma
käibemaksuta oli 169 697,00 eurot. Lepingu tulemina valmis sel kevadel ettevõtte SCADA moderniseerimise ning
objektide visualiseerimise projekt.
Tööde käigus moderniseeriti AS-i Emajõe Veevärk kaugjälgimis- ja juhtimissüsteem ja visualiseeriti ehitised
(edaspidi objektid), mis ei olnud kaugjälgitavad ehk automaatseid rikketeavitusi ei saadetud ning seadmete
olukorda ei olnud võimalik ilma objekti külastamata hinnata. SCADA süsteemi moderniseerimine tagas
võimaluse talletada ja arhiveerida varasemast rohkem teavet ning suurendada kaugjuhtimise võimalusi kõigis
AS Emajõe Veevärgi opereerimispiirkondades (kokku kaheteistkümnes kohalikus omavalitsuses). Lisaks
parandati kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi kasutajamugavust toetamaks vee-ettevõtte poolt opereeritavates
asulates ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimekindlust ning tagada kiirem reageerimine avariide korral.

Projekti lühiülevaade
AS´i Emajõe Veevärk varasem SCADA platvormi põhivaade tugines reaalsel kaardivaatel. Erinevad haldusalad
olid eraldatud valdade põhjal. 2017. aastal leidis aset valdade haldusreform ja 2018. aastal sai AS Emajõe
Veevärk vee-ettevõtjaks Lääne-Virumaal Vinni vallas, mis tingisid omakorda vajaduse uuel lahenduse järgi, sest
varasem kaardivaade oli aegumas.
Vana SCADA põhivaade:

Uue SCADA platvormi ülesehituses otsustasime kasutusele võtta “metroo vaate”. Iga ruuduke avab vaate antud piirkonna objektidele, number ruudu sees viitab alarmidele (punane-aktiivne; pruun-kviteeritud) antud piirkonnas. Igal operaatoril tekkis võimalus saada otse ülevaade personaalselt hallatavates objektidest. Lahendus võimaldab kuvada kõikide objektide loetelu ja teostada erinevad selektsioone objekti tüübi järgi. Selle nimekirja abil saame kiire ülevaate objektide tüübi kaupa (näiteks ülevaade kõikidest joogiveepuhastitest).

Uue SCADA põhivaade:

Uue platvormiga muudeti kõikide objektide üldvaade. Kirevavärviline vaade asendus “plokk-süsteemiga” mille värvilahendus on lihtsam ning alarmide olemasolu silmatorkavam. Analoogväärtustele lisandusid viimase 6 tunni graafikud, et anda operaatoritele kiire tagasiulatuv ülevaade tööprotsessist ja võimalikest häiringutest – kui graafik on väljunud tavapärasest tööpiirkonnast, on tegemist protsessi ebaloomuliku väärtusega.

AS’i Emajõe Veevärk suurima, Elva joogiveepuhasti vaade vanas SCADAs:

AS’i Emajõe Veevärk suurima, Elva joogiveepuhasti vaade uues SCADAs:

Reoveepuhasti vaade vanal platvormil:

Reoveepuhasti vaade uuel platvormil:

SCADA poolt genereeritavates graafikutes muutus väärtuste täpsus detailsemaks. Lisaks tekkis võimalus genereerida kindlas ajavahemikust andmetabel, kuhu luuakse andmed näitude kohta kindlatel ajahetkedel.

Trendide vaade vanas SCADAs:

Trendide vaade uues SCADAs:

Lisaks paigaldati 26 joogiveepuhastisse, mis varasemalt SCADA’ga seotud ei olnud, kaugjälgimiskilbid. Nendelt objektidel on tänasel päeval kätte saadav oluline informatsiooni seadmete toimekindluse ja avariide osas: väljuva vee rõhk ja vooluhulk, elektrivarustuse rike ja temperatuuri olek.

Joogiveepuhasti vaade uues SCADAs:

Oluline muudatus, mis kogu projekti käigus uuenduse läbis, on ka alarmide SMS süsteem. Vanal platvormil oli see funktsioon olemas, ent nii riist- kui tarkvaraliselt aegunud ja mittetöötav. Kogu süsteem viidi kaasaegsema lahenduse peale, alarmide edastus toimub  SMS’dena, mis võimaldab riketele operatiivsemalt reageerida.

Lisaks loodi iga objektitüübi kohta andmeedastuse standard. Varasemalt on AS’i Emajõe Veevärk SCADA’sse objekte liidestanud väga palju erinevaid ettevõtteid erinevatel aegadel ja kõigil on olnud oma käekiri ning nägemus toimingutest, seega visualiseeritud objektid on väga erineva ülesehituse ja visuaaliga. Edaspidi lisatavad objektid liidestatakse etteantud standardi põhjal, et nii ülesehituselt kui visuaalselt tekiks ühtne andmete struktuur. Kui andmeedastus objektilt serverisse on tehtud korrektselt standardi põhjal, on visualiseerimine teostatav isegi vee-ettevõtte töötajate poolt.

Projekti käigus paranes operaatorite jaoks kasutajamugavus ning turvalisus rakenduse sees toimetamisel. Kui varasemalt oli kõikide operaatorite kasutuses kaks ekraani, mida sai sõbralikult jagada, siis nüüd on kõigil personaalne rakenduse vaade. Lisaks on platvormil mobiilne tugi ehk nutitelefonis vastava rakendusega on SCADA’le ligipääs tagatud. Iga kasutaja sisselogimisest/sisselogimise katsest ja parameetrite muutmistest- nupuvajutustest jääb maha logi. Viimane on oluline aspekt ettevõtte turvalisuse ja toimekindluse poole pealt.

 

Töid kaasrahastati Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projektist ER29 “Emajõe-Pskov WMP-2”. Projekti kogumaksumus on 660 000,00 eurot, mis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000,00 euro ulatuses. Projekti partneriteks on Pihkva munitsipaalettevõte Gorvodokanal ja AS Emajõe Veevärk. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/

Improving the quality of shared assets by reducing their pollution load from utility sewer systems of towns and rural areas in the programme territory (Pskov area and south Estonia).

Projekti kaasrahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020

Koostatud partneri AS Emajõe Veevärk poolt.

Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

 

AS Emajõe Veevärk tellimusel valmis ettevõtte kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) moderniseerimise ning objektide visualiseerimise projekt

AS Emajõe Veevärk

PRESSITEADE

10.09.2021

 

AS Emajõe Veevärk tellimusel valmis ettevõtte kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) moderniseerimise ning objektide visualiseerimise projekt

AS Emajõe Veevärgi viis ellu SCADA süsteemi moderniseerimise ja objektide visualiseerimise tööde projekti. Kaugjälgimissüsteemi moderniseerimise tööde leping sõlmiti juuli 2020 Tartu ettevõttega Atemix Tööstusautomaatika OÜ, kes oli hanke soodsaim pakkuja. Lepingu hinnaks ilma käibemaksuta oli 169 697,00 eurot.

Tööde käigus moderniseeriti AS-i Emajõe Veevärk kaugjälgimis- ja juhtimissüsteem ja visualiseeriti objektid, mis ei olnud kaugjälgitavad ehk automaatseid rikketeavitusi ei saadetud ning seadmete olukorda ei olnud võimalik ilma objekti külastamata hinnata. SCADA süsteemi moderniseerimine tagas võimaluse talletada ja arhiveerida varasemast rohkem teavet ning suurendada kaugjuhtimise võimalusi kõigis AS Emajõe Veevärgi opereerimispiirkondades (kokku kaheteistkümnes kohalikus omavalitsuses). Lisaks parandati kaugjälmis- ja juhtimissüsteemi kasutajamugavust, et tagada kiirem reageerimine avariide korral. Lepingujärgsed tööd lõpetati ja anti üle mai 2021.

Töid kaasrahastatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projektist ER29 “Emajõe-Pskov WMP-2”. Projekti kogumaksumus on 660 000,00 eurot, mis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000,00 euro ulatuses. Projekti partneriteks on Pihkva munitsipaalettevõte Gorvodokanal ja AS Emajõe Veevärk. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

 

 

 

Improving the quality of shared assets by reducing their pollution load from utility sewer systems of towns and rural areas in the programme territory (Pskov area and south Estonia).

 

Projekti kaasrahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020

 

Koostatud partneri AS Emajõe Veevärk poolt.

Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

Vee-ettevõtete Liit: „Puhas vesi võib lõppeda“

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. märts 2021. a

Vee-ettevõtete Liit: „Puhas vesi võib lõppeda“

Tänasel rahvusvahelisel veepäeval teeb Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) üleskutse väärtustada puhast vett ning töötajaid, kes annavad igapäevaselt oma panuse, et elu säilimiseks vajalik vesi jõuaks kõikide tarbijateni.

Enamus inimesi Eestis on harjunud sellega, et kvaliteetne ja puhas vesi on alati olemas ja see ei saa kunagi otsa. Väga paljudes riikides maailmas see nii ei ole. Tänaseks puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas ning maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas. Probleem on suurim just arengumaades, kus puhta vee puudus tekitab palju terviseprobleeme.

Vee varude mõttes elame me paljude riikidega võrreldes heas piirkonnas, kuid vee hea kvaliteedi ja korrektse tarne nimel näevad vee-ettevõtete töötajad igapäevaselt palju vaeva. Nõuetele vastav vee tarnimine, torustiku ja pumplate töökorras hoidmine ja reovee puhastamine on keerulised protsessid, mis nõuavad 24/7 palju tööd ja spetsiifilisi oskusi.

Mis juhtub aga siis, kui kraanist vett ei tule või tekib veeavarii? Muidugi helistame me kohe vee-ettevõttesse ja nõuame spetsialistide kohest saabumist ning teenuse taastamist. Kui läheb aga nii, et vee-ettevõttel pole kedagi appi saata, siis oleme me hädas, sest ilma puhta veeta pole võimalik elada. Oleme harjunud sellega, et puhas vesi on meie inimõigus ja nii see on ka.

 

„Tänasel rahvusvahelisel veepäeval juhime tähelepanu kõigile neile vee-ettevõtete töötajatele, kes teevad igapäevaselt oma tööd, aga kelle töö COVID-19 situatsioonis läheb üha keerulisemaks. Viiruse levides ja töötajate haigestumise tõttu on vee-ettevõtete jaoks tõsiseks väljakutseks tagada teenuste toimimine. Kahjuks ei ole tänaseks jõutud selle elutähtsa teenuse pakkujate vaktsineerimiseni,“ ütles EVELi tegevjuht Pille Aarma.

„Me elu ja tervis sõltub veest, seega väärtustagem neid, kes igapäevaselt aitavad puhtal veel meie kodudesse jõuda,“ lisas Aarma.

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

 

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

Eesti Vee-ettevõtete Liit: Veel üks reegel – wc-poti kasutamise reegel

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. veebruar 2021. a

 

Piirangud ja reeglid on juba ära tüüdanud, kuid Eesti Vee-ettevõtete Liit juhib siiski tähelepanu veel ühele reeglile: wc-poti kasutamise reegel – lase potist alla ainult seda, mis sinna kuulub!

 

Ühiskanalisatsiooni kasutatakse liialt sageli prügikastina. Olmejäätmete kogus, mis jõuab reoveepuhastisse, on murettekitavalt suur. Ummistused torustikes ja tõrked pumpade töös on muutunud sagedaseks. Selliste probleemide lahendamine on vee-ettevõtete jaoks oluline raha- ja ajakulu, mis kajastub veeteenuse hinnas. Ei ole harvad ka olukorrad, kus ühe inimese hoolimatu käitumine põhjustab teise inimese korterisisustuse hävinemise. Sellistele probleemidele on olemas väga lihtne lahendus: ärge kasutage wc-potti prügikastina!

 

„Arvame, et meie tualeti kasutamise kultuur on, võrreldes paljude teiste riikidega, kaugele arenenud, kuid tegelikult see nii ei ole. On uskumatu, kui loomingulised võivad inimesed olla jäätmetest vabanemisel. Lisaks kogemata potti sattunud asjadele, nagu telefonid, ehted, võtmed, mänguasjad jms, peetakse sageli normaalseks vabaneda sel teel ka hügieenitoodetest, toidujäätmetest, suitsukonidest, põrandapesulappidest, aga ka riietest ja meditsiinivahenditest, nagu maskid, süstlad ja ravimite pakendid. Potist ei tohi veega alla lasta ka WC-poti külge kinnitatavaid plastikust värskendajaid, sest enamasti on tegu vees mitte lahustuvate toodetega. Nimekiri on väga pikk.“ selgitab olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.

 

Pille Aarma sõnul küsitakse sageli, miks ei või toidujäätmeid WC-potti visata, tegemist on ju biolaguneva materjaliga? Vastus on lihtne: toidujäätmed sisaldavad sageli õli ja rasva, mis ladestub torustiku seinale. Sinna jäävad omakorda kinni muud ained ja tahked osakesed ning tulemuseks on suur, enamuses rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee liikumist puhastisse. Toidujäätmed, nagu näiteks kohvipuru, kartulikoored, marjad jms, ei lahustu ja võivad samuti tekitada suuri ummistusi.

Kõige odavam ja keskkonnasäästlikum on alati probleemi ennetamine – käitu vastutustundlikult ja pea meeles: WC-pott pole prügikast!

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektorTel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

 

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

Eesti Vee-ettevõtete Liit: Väike meeldetuletus majaomanikele!

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
02. detsember 2020. a

Väike meeldetuletus majaomanikele!

Inimeste tähelepanu on praegu suuresti suunatud koroonaviirusega seotud teemadele, kuid majaomanikud ei tohiks ära unustada ka torustike tervist.
Eesti Vee-ettevõtete Liit tuletab meelde, et enne suuremaid talvekülmasid tuleb üle vaadata hoonete torustike ja veesõlmede olukord ning tagada nende külmakindlus!

Pilt: https://www.steamatic.com

Külmakahjude ennetamiseks tee nii:

– Majas, mida igapäevaselt ei köeta ja vett ei kasutata, peata vee liikumine hoonesse (sulge maakraan või pump kaevus) ning tühjenda torustik, veeboiler, WC-poti loputuskast, kraanikausi äravool ja muud veesõlmed.

– Kasutuses olevas majas vaata üle kogu veevärk ja veendu, et külm ei pääseks ligi. Soojusta torustik, mis võib välistemperatuurist olla mõjutatud. Arvesta ka niiskusega, sest niiskus vähendab soojapidavust.

– Kaitse külma eest ka veearvesti. Arvesti töökindluse tagamiseks ei tohi seda ümbritsev temperatuur langeda alla kahe soojakraadi.

– Kui tekib ikkagi olukord, et torustikus olev vesi hakkab külmuma, siis jäta veekraan nirisema. Vee liikumine torustikus takistab selle külmumist. Veetorustiku külmumisel tee esmalt kindlaks koht, kust külm on torustikule ligi pääsenud, seejärel alusta selle koha soojendamist. Sobiv vahend selleks on näiteks soojapuhur, sest soojendamine peab olema aeglane ja ohutu.

– Kui torustiku külmumine on ulatuslikum, siis pöördu abi saamiseks piirkonna vee-ettevõttesse või torutöid teostavate ettevõtete poole.

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Täiendav info:
Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

ELVA KONTORIS KLIENTIDE VASTUVÕTTU EI TOIMU!

Hea Klient

Seoses koroonaviiruse laiaulatusliku levikuga hetkel Elva kontoris (Elva, Puiestee 13) klientide vastuvõttu ei toimu. Kaitseme oma töötajaid, kelle tervis ja panus elutähtsa teenuse osutamiseks on asendamatud.

Palume meie poole pöörduda tel. 7 311 840 või kirjutades evv@evv.ee

 

Tervist ja head koostööd soovides AS Emajõe Veevärk

Eesti Vee-ettevõtete Liit palub inimestel kasutada WC-potti ja kraanikausi äravoolu sihtotstarbeliselt! (RUS ниже)

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
4. august 2020. a

Eesti Vee-ettevõtete Liit palub inimestel kasutada WC-potti ja kraanikausi äravoolu sihtotstarbeliselt!

Hoidiste tegemise hooajal satub kanalisatsiooni tavalisest rohkem olmeprügi, mis toob kaasa ummistused torustikes. Ummistuste likvideerimine on kulukas ja ebameeldiv, eriti, kui seda tuleb teha oma kodus.

Olmejäätmete kogus, mis jõuab reoveepuhastisse on murettekitavalt suur. Kahjuks kasutatakse ühiskanalisatsiooni liialt sageli prügikasti asendusena. „Suve teises pooles, kui algab hoidiste tegemise aeg, suureneb hüppeliselt olmejäätmete kogus kanalisatsioonis. Peetakse normaalseks, et biolagunevad materjalid nagu kasutuskõlbmatud tomatid ja kurgid, marjade varred, puuviljade koored jms võib visata WC-potti“ selgitab olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.

Ka muud toidujäätmed tekitavad tõsiseid probleeme. Torustiku seinale tekib rasva kiht, mis järjest pakseneb, sest sinna jäävad kinni teised sinna mittekuuluvad tahked osakesed. Tulemuseks on suur, enamuses rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee edasi liikumist puhastisse.

Pille Aarma sõnul ei ole keeruline järeldada, et jäätmete viskamine kanalisatsiooni põhjustab ummistusi, halvemal juhul ka reoveepuhasti pumpade rikke või isegi purunemise. Seetõttu palub Eesti Vee-ettevõtete Liit inimestel järgida üldreegleid nii kanalisatsiooni kasutamisel kui ka jäätmete käitlemisel. Jäätmete jaoks on olemas vastavad kogumiskonteinerid. WC-potti tohiks jõuda ainult majapidamise reovesi!

WC-potti ei tohi visata vatitikke, hügeenisidemeid, tampoone, meigieemalduspatju, -lappe, kondoome, juuksekarvu, kohvipaksu, pakendeid, plastikesemeid, ravimeid, kemikaale, sokke, suitsukonisid jne. Tualetti ei tohiks sattuda ka WC-poti külge kinnitatavad plastikust värskendajad, sest tegu on vees mitte lahustuvate toodetega. Ka pealtnäha süütu majapidamispaber on sage ummistuste tekitaja, sest ei lahustu vees piisavalt kiiresti.

Kui vesi ei lähe enam torustikust alla, siis:
– Esmalt kasuta ummistuste likvideerimiseks kuuma vett ja kummipumpa. Kui kuuma veega õnnestub hangunud rasv üles sulatada ja tropile valamupumbaga tekitatud vaakumiga veidi hoogu anda, siis võib kergematel juhtudel torud keskkonnasõbralikult taas vabaks saada.
– Tõsisema ummistuse puhul võib kasutada keemilisi torupuhastusvahendid, kuid tuleks meeles pidada, et need sisaldavad mürgiseid kemikaale, mille lõplik eraldamine on keeruline protsess ka reoveepuhastitele. Puhtama keskkonna nimel püüa vältida kanget kodukeemiat.
– Raskematel juhtudel tuleb pöörduda ummistuste likvideerimisega tegelevate ettevõtete poole, kellel on kogemusi ja tehnikat tekkinud probleem professionaalseks lahendamiseks.

Kuid kõige odavam ja keskkonnasäästlikum on alati probleemi ennetamine – käitu vastutustundlikult ja pea meeles: WC-pott pole prügikast!

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Täiendav info:
Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

 

 

 


Пресс-релиз Союза водных предприятий Эстонии
4 августа 2020 года

Союз водных предприятий Эстонии просит людей использовать туалет и раковину по прямому назначению!

В сезон изготовления заготовок в канализацию поступает больше бытовых отходов, чем обычно, что приводит к засорам в трубопроводах. Избавление от засоров является дорогим и неприятным, особенно если это приходится делать в собственном доме.

Количество городских отходов, попадающих на очистные сооружения, вызывает тревогу. К сожалению, общая канализация слишком часто используется в качестве замены мусорного ведра.

“Во второй половине лета, когда начинается сезон консервирования, количество бытовых отходов в канализации увеличивается в геометрической прогрессии. Считается нормальным, что биоразлагаемые материалы, такие как непригодные для использования помидоры и огурцы, стебли ягод, фруктовые очистки и т.д., могут быть выброшены в унитаз“, – объясняет Пилле Аарма, генеральный директор Союза.

Другие пищевые отходы также создают серьезные проблемы. На стенке трубы образуется слой жира, который постоянно растет, потому что к нему прилипают другие нетвердые частицы. В результате образуется большой сгусток, состоящий преимущественно из жира, который препятствует поступлению сточных вод на очистные сооружения.

По словам Пилле Аарма, нетрудно сделать вывод, что выброс отходов в канализацию вызывает засоры, и, что еще хуже, также выход из строя или даже поломку насосов очистных сооружений. Поэтому Союз водных предприятий Эстонии просит людей соблюдать общие правила как использования канализации, так и обращения с отходами. Для сбора отходов имеются соответствующие контейнеры. В унитаз должны попадать только бытовые сточные воды!

Ватные палочки, гигиенические повязки, тампоны, подушечки для снятия макияжа, салфетки, презервативы, волосы, кофейная гуща, упаковка, пластмассовые изделия, лекарства, химикаты, носки, окурки и т. д. нельзя выбрасывать в туалет. Пластиковые освежители, которые крепятся к унитазу, также не должны попадать в унитаз, так как они являются нерастворимыми в воде продуктами. Кроме того, кажущаяся безвредной бытовая бумага является частой причиной засоров, потому что она недостаточно быстро растворяется в воде.

Если вода больше не проходит по трубопроводу:

– Сначала используйте горячую воду и вантуз для устранения засоров. Если горячей воде удается растопить застывший жир и с помощью вакуума, создаваемого вантузом, придать засору небольшой импульс то в более легких случаях трубы могут быть очищены экологически чистым способом.
– В случае более серьезных засоров можно использовать химические очистители для труб, но следует помнить, что они содержат токсичные химические вещества, окончательное отделение которых также является сложным процессом для очистных сооружений сточных вод. Во имя более чистой окружающей среды старайтесь избегать сильной бытовой химии.
– В более тяжелых случаях следует обратиться к компаниям по удалению засоров, имеющим опыт и методики для профессионального решения проблемы.

Но самым дешевым и экологически чистым всегда является предотвращение проблемы – ведите себя ответственно и помните: унитаз – это не мусорное ведро!

Пилле Аарма
генеральный директор EVEL
Тел.: + 372 55 466 71
pille.aarma@evel.ee

Дополнительная информация:
Ирина Вахтра
менеджер по коммуникациям EVEL
Тел.: + 372 5648 3211
irina.vahtra@evel.ee
www.evel.ee

Projekt: Kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) moderniseerimine ning objektide visualiseerimine

AS Emajõe Veevärk
PRESSITEADE
31.07.2020

AS Emajõe Veevärk alustab kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) moderniseerimist ning objektide visualiseerimist

29. juulil toimus AS Emajõe Veevärgi kontoris SCADA süsteemi moderniseerimise ja objektide visualiseerimise tööde avakoosolek. Kaugjälgimissüsteemi moderniseerimise tööde leping sõlmiti 13. juulil Tartu ettevõttega Atemix Tööstusautomaatika OÜ, kes oli hanke soodsaim pakkuja. Lepingu hinnaks ilma käibemaksuta on 169 697,00 eurot.

Tööde käigus moderniseeritakse AS-i Emajõe Veevärk kaugjälgimis- ja juhtimissüsteem ja visualiseeritakse objektid, mis ei ole praegu kaugjälgitavad ehk automaatseid rikketeavitusi ei saadeta ning seadmete olukorda ei ole võimalik ilma objekti külastamata hinnata. SCADA süsteemi moderniseerimine annab võimaluse talletada ja arhiveerida varasemast rohkem teavet ning suurendada kaugjuhtimise võimalusi kõigis AS Emajõe Veevärgi opereerimispiirkondades (kokku kaheteistkümnes kohalikus omavalitsuses). Lisaks parandatakse kaugjälmis- ja juhtimissüsteemi kasutajamugavust, et tagada kiirem reageerimine avariide korral. Lepingujärgsed tööd lõpetatakse ja antakse üle mais 2021.

Töid kaasrahastatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projektist ER29 “Emajõe-Pskov WMP-2”. Projekti kogumaksumus on 660 000 eurot, mis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000 euro ulatuses. Projekti partneriteks on Pihkva munitsipaalettevõte Gorvodokanal ja AS Emajõe Veevärk. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu


Improving the quality of shared assets by reducing their pollution load from utility sewer systems of towns and rural areas in the programme territory (Pskov area and south Estonia).

Projekti kaasrahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020

Koostatud partneri AS Emajõe Veevärk poolt.

Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

Skip to content