Tähtis Lühiajalised veekatkestused ja veesurve kõikumised Avinurmes 30.10.2026

Hea Tarbija

Mustvee vallas Avinurme alevikus võib esineda reedel, 30.10.2026, ajavahemikul kell 9.00-12.00 lühiajalisi veekatkestusi ja veesurve kõikumisi seoses veetorustike läbipesuga.

Peale veekatkestust ja veesurve kõikumisi võib esineda kõrvalekaldeid veekvaliteedis.

Vajadusel varuda vett tööde teostamise perioodiks.

Kohapeal korraldab töid võrgujuht Kalev Teder, tel 5918 3055

Palume vabandust ebamugavuste pärast!

Tähtis Veekatkestus Aakre külas 30.10.2026

Hea Tarbija

Elva vallas Aakre külas toimub reedel, 30.10.2026, ajavahemikul kell 16.30-18.30 veekatkestus seoses elektrikatkestusega Aakre joogiveepuhastis.

Elektrikatkestus on vajalik alajaama hoolduse tõttu.

Vajadusel varuda vett tööde teostamise perioodiks.

Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda kõrvalekaldeid.

Palume vabandust ebamugavuste pärast!

Tähtis Meeri külas lõppes ulatuslik vee- ja kanalisatsioonitaristu laiendamise projekt

AS Emajõe Veevärk on lõpetanud Nõo vallas Meeri külas veemajandusprojekti, mille tulemusena  rajati piirkonda ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud. Rajatud torustikega on loodud ÜVKga liitumisvõimalused suvilapiirkonna (Silva, Meeri, Oru ja Tabuli väikekohad) elanikele. Projekti kogumaksumus oli üle 1 miljoni euro.

Projekti eesmärk oli parandada Meeri küla elanike elukeskkonda, tagades kvaliteetse joogivee kättesaadavuse ning reovee nõuetekohase kogumise ja puhastamise. Seni puudus suvilapiirkonnas ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Joogivett saadi peamiselt lokaalsetest salvkaevudest ning reovesi koguti kogumismahutitesse. Uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liidetava piirkonna teenindamiseks  rekonstrueeriti Meeri mõisa lähistel olemasolev puurkaev-joogiveepuhasti ning laiendati reoveepuhastit, et tagada piisav joogiveevarustus ja reovee nõuetekohane puhastamine.

Projekti tulemusel rajati ligi 6,2 kilomeetrit uusi ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikke, rekonstrueeriti ning laiendati joogiveepuhasti ja reoveepuhasti ning rajati kolm uut reoveepumplat.

Projekti üheks olulisemaks tulemuseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluste märkimisväärne laienemine. Rajatud taristu loob ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluse 70 majapidamisele, hõlmates ligikaudu 235 elanikku.

Uued liitumisvõimalused võimaldavad piirkonna elanikel loobuda senistest lokaalsetest veevarustus- ja reoveekäitluslahendustest ning kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid, mis tagavad kvaliteetse joogivee ja reovee nõuetekohase käitlemise.

Kinnistuomanikel, kes soovivad hakata kasutama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid, palume esitada liitumisavaldus AS Emajõe Veevärk iseteeninduskeskkonnas www.evv.ee. Avalduse saab esitada nii mõlema teenusega liitumiseks kui ka vaid ühe teenuse (vesi või kanalisatsioon) kasutamiseks.

Liitumise sammud:

  1. Liitumisavalduse esitamine: Täitke liitumisavalduse vorm AS Emajõe Veevärk iseteeninduses.
  2. Liitumisleping: Liitumisavalduse alusel saadab ettevõtte liitumisspetsialist allkirjastamiseks liitumislepingu. Lepingus määratakse kindlaks liitumispunktid ja teenuste maksimaalsed vooluhulgad.
  3. Teenusleping: Kui liitumisleping on sõlmitud ja kinnistuomanik kinnistusiseste tööde kohta teostusjoonise esitanud , paigaldab vee-ettevõtte lukksepp tarbimiskohale veearvesti, peale mida edastab vee-ettevõte uuele teenuse tarbijale allkirjastamiseks teenuslepingu.

Projekti elluviimine aitab vähendada lokaalsete reoveekäitluslahendustega seotud keskkonnariske, parandada joogiveevarustuse kvaliteeti ning toetada Meeri küla elukeskkonna arengut.

Projekt toetab Tartumaa arengustrateegia 2040 eesmärke, mille keskmes on puhas, turvaline ja kestlik elukeskkond ning kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus.

Projekti viis ellu AS Emajõe Veevärk koostöös Nõo Vallavalitsusega. Meeri küla veemajandusprojekti lõpuleviimine on oluline samm piirkonna kaasaegse ja keskkonnasõbraliku vee- ja kanalisatsioonitaristu arendamisel.

Laiendatud Meeri joogiveepuhasti


Uus Meeri küla reoveepuhasti

 

     

Tähtis Verevi järve äärne reovee peapumpla sai avariigeneraatori

Elva Verevi järve ääres asuva reoveepumpla juurde paigaldati toimepidevuse suurendamiseks automaatselt käivituv generaator, mis aitab tagada pumpla töö ka elektrikatkestuste korral.

Reoveepumpla töökindlus on oluline, et reovesi liiguks tõrgeteta edasi ka olukorras, kus tavapärane elektrivarustus on katkenud. Generaator võimaldab elektrikatkestuse ajal jätkata pumpla tööd ning vähendab seeläbi reoveesüsteemi häirete ja võimalike keskkonnariskide tekkimise ohtu.

Elektri varutoite olemasolu on eriti oluline pikemate elektrikatkestuste korral. Generaatori paigaldamisega suureneb reoveesüsteemi toimepidevus ning valmisolek ootamatuteks elektrivarustuse häireteks. Generaator on portatiivne ning seda saab vajaduse korral kiiresti ja operatiivselt kasutusele võtta ka teistel objektidel. Selle kasutusvõimalused ei piirdu üksnes Elva valla territooriumiga, vaid generaatorit saab rakendada ka mujal vastavalt vajadusele.

Töö aitab muuta Elva reoveetaristu töökindlamaks ning toetab Verevi järve ja selle ümbruse keskkonna kaitsmist.

EVEL: Miks me ostame vett, kui see tuleb kraanist?

Miks me ostame vett, kui see tuleb kraanist? – Evel

Poes joogiriiuli ees ei tundu veepudeli ostmises olevat midagi, mille üle pikemalt mõelda. Mulliga või mullita, mineraalvesi või allikavesi, väike pudel autosse või suurem koju – võtad selle, mida parasjagu vaja, ja liigud edasi. Ometi on selles harjumuses midagi huvitavat… Me ostame poest vett ajal, mil enamikul ühisveevärgiga ühendatud inimestest on joogivesi kodus kogu aeg olemas. Mõne meetri kaugusel külmkapist ja ühe kraanikeeramise kaugusel.

Miks me siis ikkagi vett ostame?

Põhjuseid on palju ja enamik neist täiesti praktilised. Oleme teel, oma joogipudel jäi koju, tahame mullidega vett või eelistame mõne mineraalvee maitset. Pudelivesi on kaup, mille saab riiulilt haarata ja endaga kaasa võtta. Küllap on selles valikus oma osa ka harjumusel. Vett ostes ei pea me enamasti vajalikuks mõelda, kas meil on vaja just pudelivett või lihtsalt vett.

Vesi, mille liitrihinda me peaaegu kunagi ei tea

Pudeliveel on hind, mida näeme poes kohe. Kraanivee puhul on ühe liitri hinda märksa raskem tajuda, sest vee-ettevõtted arvestavad tarbitud vett kuupmeetrites.

Võtame ühe näite: Tallinnas ja Saue vallasisese linna teeninduspiirkonnas maksab alates 1. juulist 2026 kuupmeeter võetud vett eratarbijale koos käibemaksuga 1,48 eurot. Kuna kuupmeetris on 1000 liitrit, maksab üks liiter kraanivett selle tariifi järgi ligikaudu 0,15 senti. Siinjuures räägime ainult võetud vee hinnast, mitte reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasust. Veeteenuse hinnad on Eestis piirkonniti erinevad. See tähendab, et ühe euro eest saab selle hinnanäite puhul kraanist ligikaudu 676 liitrit joogivett.

Poest ostetud vee hinnas ei maksa me muidugi ainult vee enda eest. Pudeli taga on pakend, villimine, transport, müük ja terve tarneahel. Just seetõttu on hinnavõrdlus huvitav: mõlemal juhul saame lõpuks vett, kuid viis, kuidas see meieni jõuab, on väga erinev.

Aga kas pudelis olev vesi on parem?

Hinna kõrval jõuab jutt üsna kiiresti kvaliteedini.

Pudelil on kork, etikett, tootja nimi ja päritolu ning see kõik võib tekitada tunde selgelt
kontrollitud tootest. Kraanist tulev vesi lihtsalt on olemas.

Tegelikult on ka ühisveevärgi joogiveele Eestis kehtestatud konkreetsed mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatornäitajate nõuded. Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ja sellest väljuva joogivee tava- ja süvakontrolli. Jaotusvõrgu kaudu antava vee puhul kontrollitakse nõuetele vastavust üldjuhul seal, kus vesi väljub inimese tarbimiseks kasutatavast kraanist.

Kontrollitavate näitajate hulka kuuluvad näiteks Escherichia coli, enterokokid ning mitmed keemilised näitajad. Joogivee kvaliteedinõudeid on ajakohastatud ka uuemate võimalike riskide arvestamiseks. 12. jaanuarist 2026 kehtivad joogiveele nõuded ka bisfenool A, kloraadi, kloriti, haloäädikhapete, mikrotsüstiin-LR-i, PFAS-ühendite ja uraani sisalduse kohta. Alates 13. jaanuarist 2026 tuleb neid näitajaid joogivee kvaliteedi seires kontrollida vastavalt kehtestatud nõuetele. See ei tähenda, et kõiki loetletud aineid analüüsitakse igas veeproovis – kontrollimise sagedus ja tingimused sõltuvad kehtestatud seirenõuetest.

Kui hästi Eesti ühisveevärgi vesi neile nõuetele vastab?

Terviseameti 2025. aasta ülevaade annab päris kõneka vastuse. Ühisveevärgi kaudu sai joogivett ligi 1,18 miljonit inimest ehk 86,2% Eesti elanikest. Neist 99,43% kasutas vett, mis vastas mikrobioloogilistele, keemilistele ja indikaatornäitajatele seatud kvaliteedinõuetele; selles näitajas ei ole arvestatud radioloogilisi näitajaid.

See ei tähenda, et veekvaliteediga ei võiks kunagi probleeme tekkida – just nende avastamiseks ongi seire ja järelevalve vajalikud. Küll aga näitab see, et nõuetele vastav kraanivesi on Eestis valdav ning pudelisse villimine iseenesest ei anna põhjust pidada vett nõuetele vastavast kraaniveest „puhtamaks“.

Maitse on juba teine küsimus. Eesti ühisveevärkides kasutatakse joogiveeallikana nii põhja- kui pinnavett: Terviseameti andmetel sai 2025. aastal ligikaudu 58% ühisveevärgi tarbijatest vett peamiselt põhjaveest ja 42% pinnaveest. Vee päritolu ja mineraalne koostis, aga ka vajalik veetöötlus võivad mõjutada seda, millisena vesi lõpuks maitseb.

Üks erinevus peitub ka selles, millise teekonna läbib vesi enne meie joogiklaasi jõudmist.
Ühisveevärgi vesi liigub veevõrgu kaudu tarbimiskohta, pudelivesi aga läbib enne tarbijani jõudmist villimise, pakendamise, ladustamise, transpordi ja müügi etapid. Tarbijal ei ole tavaliselt võimalik teada, kui kaua või millistes tingimustes konkreetset veepudelit enne ostmist ladustatud ja transporditud on. See ei tähenda iseenesest, et pudelivesi oleks ebakvaliteetne, kuid tuletab meelde, et ka joogivee puhul tasub vaadata kogu teekonda, mille vesi enne tarbijani jõudmist läbib.

Ühe pudeli taga on rohkem kui vesi

Pudelivee ja kraanivee erinevus ei lõpe hinnas ega maitses. Pärast vee joomist jääb alles pakend, mis tuleb kokku koguda ja võimaluse korral ringlusse suunata.

Ka kraanivesi ei jõua meieni keskkonnamõjuta. Vett tuleb võtta, vajadusel töödelda ja pumbata ning selleks kasutatakse energiat, kemikaale ja taristut. Seetõttu pole põhjust rääkida kraaniveest kui täiesti jalajäljeta valikust.

Olelusringi uuringud annavad siiski põhjust vaadata kahe vee teekonda erinevalt.
Fantini, Scalbi, Ottaviano ja Masoni 2014. aastal teadusajakirjas Science of the Total Environment avaldatud töös võrreldi ja ühtlustati varasemate kraani- ja pudelivee olelusringi uuringute tulemusi. Analüüs näitas kraanivee väiksemat globaalse soojenemise potentsiaali ka selliste stsenaariumide puhul,
kus joogivee töötlemiseks kasutati palju energiat.

Üks hilisem ja väga kõnekas näide pärineb Barcelonast. 2021. aastal samas teadusajakirjas avaldatud modelleerimisuuringus võrreldi erinevaid joogivee tarbimise stsenaariume. Kui kogu Barcelona elanikkonna joogiveevajadus oleks kaetud pudeliveega, oli modelleeritud mõju ökosüsteemidele umbes 1400 korda ja ressursside kasutusele umbes 3500 korda suurem kui kraanivee stsenaariumis.

Neid arve ei saa üks ühele Eestisse üle kanda. Pudeli materjal, transpordikaugus, vee töötlemise viis, kohalik energiasüsteem ja mitmed muud tegurid mõjutavad tulemust. Uuring on oluline pigem seetõttu, et näitab, kui suure osa joogivee keskkonnamõjust võib moodustada mitte vesi ise, vaid viis, kuidas me selle tarbijani viime. Siin saab tarbija teha ühe väga lihtsa valiku. Korduskasutatav joogipudel võimaldab võtta kraanivee kaasa tööle, kooli, trenni, autosse või jalutuskäigule, ilma et iga joogikorra jaoks oleks vaja uut ühekordset pakendit. Paljude inimeste jaoks on oma joogipudeli kaasaskandmine juba tavapärane harjumus ning just sellised väikesed ja korduvad valikud aitavad vähendada joogiveega seotud pakendi- ja transpordivajadust. Kraani ennast ei saa kaasa võtta. Kraanivett saab!

Kraanist ei tule ainult vesi

Kui keerame kodus kraani lahti, näeme ainult vett. Enne seda, kui vesi kraanini jõuab, toimub aga palju.

Vett võetakse, vajadusel töödeldakse, selle kvaliteeti kontrollitakse ning see juhitakse mööda veevõrku tarbijani. Töös peavad olema pumplad, torustikud ja muu taristu ning inimesed, kes süsteemi käigus hoiavad ja probleemidele reageerivad.

Suurem osa sellest tööst jääb tarbijale nähtamatuks. Õigupoolest on see hästi toimiva veeteenuse puhul üsna loomulik. Kodus keerame lihtsalt kraani. Hommikul kohvi tehes või hambaid pestes ei peakski inimene mõtlema sellele, mis toimub enne seda, kui vesi tema köögi- või vannitoakraani jõuab. Võib-olla ongi kraanivee väärtust seetõttu nii lihtne mitte märgata…

Poes teeme teadliku ostuotsuse. Pudeliveel on oma koht – mõnikord on see kõige käepärasem või meie eelistustele sobivam lahendus.

Küsimus ei ole selles, et üks valik peaks olema alati õige ja teine vale. Aga järgmine kord poes veeriiuli ees seistes võib teha ühe väikese mõtteharjutuse: kas mul on praegu vaja just pudelivett või on mul lihtsalt janu? Kui vaja on lihtsalt vett, võib üks päris hea võimalus olla juba olemas – kraanis.


Allikad ja lisalugemist

Terviseamet. „Joogivee kvaliteet Eestis 2025“. Ülevaade Eesti ühisveevärkidest, joogivee päritolust ja kvaliteedinõuetele vastavusest. Terviseameti joogivee kvaliteedi ülevaade 2025

Riigi Teataja. Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Artiklis on sellele allikale tuginetud joogivee kvaliteedinõuete, kontrolli ning PFAS-ühendeid ja teisi uusi näitajaid puudutavate nõuete käsitlemisel. Määrus nr 61 – Riigi Teataja

AS Tallinna Vesi. „Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnakiri“. Artiklis kasutatud Tallinna ja Saue vallasisese linna joogivee hinnanäite allikas. Tallinna Vee hinnakiri

Fantin, V., Scalbi, S., Ottaviano, G. & Masoni, P. (2014). A method for improving reliability and relevance of LCA reviews: the case of life-cycle greenhouse gas emissions of tap and bottled water. Science of the Total Environment, 476–477, 228–241. DOI: 10.1016/j.scitotenv.2013.12.115.

Villanueva, C. M., Garfí, M., Milà, C., Olmos, S., Ferrer, I. & Tonne, C. (2021). Health and environmental impacts of drinking water choices in Barcelona, Spain: A modelling study. Science of the Total Environment, 795, 148884. DOI: 10.1016/j.scitotenv.2021.148884.

Illustratiivne foto: Pixabay / Canva

EVV uudised: Värska aleviku Pedaja tänava elanikele on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisvõimalus

Pedaja tänava vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise tööd Värska alevikus on lõpetatud.

Projekti eesmärgiks oli tagada piirkonna kinnistutele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning parandada kohalike elanike joogivee kvaliteeti ja elukeskkonda. Varasemalt puudus Pedaja tänava piirkonnas võimalus kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust ning joogivee saamiseks kasutati valdavalt salvkaeve, mille vee kvaliteet ei olnud kontrollitud. Reovee kogumine toimus lokaalsete lahenduste abil, mille tehniline seisukord ja lekkekindlus ei olnud teada.

Valminud taristu loob võimaluse neljateistkümnele uuele kinnistule vee- ja kanalisatsiooniteenusega liitumiseks Värska alevikus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine tagab piirkonna elanikele nõuetekohase joogivee ning aitab parandada elanike elukvaliteeti, terviseohutust ja tõstab piirkonna atraktiivsust.

Rajatiste edasise nõuetekohase opereerimise ja hoolduse tagab AS Emajõe Veevärk.

Uus taristu Värska aleviku Pedaja tänaval

     

EVV uudised: Siniküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste rekonstrueerimine on edukalt lõpetatud

AS Emajõe Veevärk, Tartu valla  ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ühisrahastusel on edukalt lõpetatud Siniküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise veemajandusprojekt.

Projekti raames rekonstrueeriti kõik Siniküla kortermajade piirkonna amortiseerunud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud. Lisaks rajati uus reoveepuhasti, mis tagab piirkonnas tekkiva reovee nõuetekohase puhastamise ja keskkonnaohutu käitlemise. Tööde käigus likvideeriti amortiseerunud piirkonna reovee kogumismahuti.

Projekt aitab kaasa Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärkide täitmisele ning toetab Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027 eesmärkide saavutamist. Projekti tulemusena on Siniküla kortermajade piirkonnas tagatud kaasaegne ja nõuetele vastav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus.

Siniküla amortiseerunud reoveepuhasti


Siniküla uus reoveepuhasti


EVV uudised: Valminud on mahukas Kukulinna-Äksi veemajandusprojekt

AS-i Emajõe Veevärk, Tartu valla ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ühisrahastusel lõppes mai kuus Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise veemajandusprojekt. Projekti raames rekonstrueeriti Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemid ning ühendati need ühtseks piirkonnaks. Tööde eesmärk oli tagada piirkonna elanikele nõuetekohane joogivesi ning keskkonnanõuetele vastav reovee kogumine ja käitlemine. Projekt tugines Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2035 ning selle alusel koostatud tehnoloogilisele projektile.

Projekti käigus rekonstrueeriti Äksi puurkaev-pumpla ning joogiveepuhasti ehitati ümber II astmeliseks, mis parandab teenuse toimepidevust ning võimaldab katta nii Äksi aleviku suurenenud veetarbimist, aga ka tagada Kukulinna küla tarbijatele kvaliteetset joogivett. Projekti raames ühendati ka  Äksi aleviku ja Kukulinna küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud  ühtseks süsteemiks.


Äksi joogiveepuhasti võimekuse suurendamiseks paigaldati muldesse joogiveemahutid,
lisaks on hoone ümbritsetud piirdeaiaga.

Projekti käigus rekonstrueeriti ka Kukulinna külas amortiseerunud ühisveevärgitorustik ning rajati uued liitumispunktid olemasolevatele ja uutele tarbijatele. Samuti rekonstrueeriti Kukulinna külas ühiskanalisatsioonitorustik ja paigaldati uus reoveepumpla, millega tagatakse Kukulinna küla reovee nõuetekohane ärajuhtimine Äksi aleviku reoveepuhastisse. Sellega sai läbi periood, kus Kukulinna reoveetaristu tugines vananenud ja täielikult amortiseerunud kanalisatsioonilahendusele.

Piirkonda paigaldati ühisveevärgi süsteemile viis uut tuletõrjehüdranti, mis parandavad oluliselt piirkonna tuletõrjeveevarustust. Projekti käigus likvideeriti kasutusest väljas ja amortiseerunud rajatised, sealhulgas tamponeeriti vana Kukulinna puurkaev ja lammutati Kukulinna puurkaev-pumpla hoone, likvideeriti reoveepuhasti, biotiigid ning vanad torustikud.

Käesoleva projektiga tekkis ka valmidus Karjamõisa tööstusrajooni ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tulevikus. Projekti tulemusena paranes piirkonna joogivee kvaliteet, tuletõrjeveevarustus, teenuse varustuskindlus, vähendati keskkonnariski ehk loodi kaasaegne ning töökindel vee- ja kanalisatsioonitaristu nii Äksi alevikus kui ka Kukulinna külas.

                       

 

EVV uudised: Uuendatud automaatikalahendused parandavad Värska reoveetaristu töökindlust

AS Emajõe Veevärk viis Värska alevikus ellu Silla tänava ja Pika tänava reoveepumplate elektri- ja automaatikasüsteemide uuendamise projekti. Projekti eesmärk oli parandada pumplate töökindlust, tagada süsteemide vastavus kaasaegsetele nõuetele ning vähendada võimalike rikete ja keskkonnareostuse riski.

Olemasolevad automaatikakilbid olid amortiseerunud ega ühildunud AS Emajõe Veevärk kaugjälgimissüsteemiga, mistõttu oli piiratud seadmete töö jälgimine ja tõrgetele reageerimine. Projekti käigus koostati ja paigaldati mõlema reoveepumpla juurde uued automaatikakilbid koos kaasaegsete kontrollerite ja juhtprogrammidega. Lisaks paigaldati uued juhtpaneelid, seadistati sideseadmed ning integreeriti pumplad kaugjälgimissüsteemiga, et tagada seadmete töö pidev monitooring ja tõhusam juhtimine.

Tööde raames uuendati ka reoveepumplate mõõte- ja juhtimisseadmeid: paigaldati uued nivooandurid ning vahetati välja ujukid, mis võimaldavad reoveetaseme täpsemat jälgimist ja töökindlamat juhtimist.

Projekti tulemusena suurenes reoveepumplate töökindlus ja toimepidevus ning vähenes rikete ja võimalike reoveelekete oht. Uuendatud lahendus võimaldab efektiivsemat kaugjälgimist ja kiiremat reageerimist võimalikele tõrgetele, aidates kaasa nii keskkonnakaitsele kui ka piirkonna reoveetaristu kaasajastamisele.

Projekt toetab riiklikke eesmärke veetaristu töökindluse ja digitaliseerimise arendamisel ning aitab kaasa veereformi eesmärkide täitmisele. Projekti kasusaajateks on kohalik kogukond, keskkond ja vee-ettevõte.

             

Vaheta paberarve elektroonilise arve vastu

Soovitame paberarve asemel kasutada elektroonilist arvet –
kas e-arvet pangas või arvet e-postile.

Arve edastamise viisi muutmiseks palume pöörduda
AS-i Emajõe Veevärk klienditeeninduse poole
📞 telefonil +372 731 1840
✉️ e-posti aadressil evv@evv.ee

⚠️ Tähelepanu!
E-arve tellimine pangas ei tühista automaatselt paberarve tellimust.
Paberarve tellimuse lõpetamiseks tuleb eraldi võtta ühendust meie klienditeenindusega.

E-arvet saab tellida järgmistes pankades:

  • Swedbank AS
  • AS SEB Pank
  • AS LHV Pank
  • Coop Pank AS
  • Luminor Bank AS

Lisaks saab alati vaadata ja tasuda arveid AS-i Emajõe Veevärk iseteeninduses.

 

Parimate soovidega

AS Emajõe Veevärk

Skip to content