Hea Tarbija
Setomaa vallas Määsi külas toimub esmaspäeval, 15.06.2026 ajavahemikul kell 10.00-14.00 veekatkestus seoses elektrikatkestusega Määsi joogiveepuhastis.
Elektrikatkestuse tegemine on vajalik õhuliini hoolduse tõttu.
Peale veekatkestust võib esineda veesurve kõikumisi ja kõrvalekaldeid veekvaliteedis.
Vajadusel varuda vett tööde teostamise perioodiks.
Palume vabandust ebamugavuste pärast!
Pedaja tänava vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise tööd Värska alevikus on lõpetatud.
Projekti eesmärgiks oli tagada piirkonna kinnistutele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning parandada kohalike elanike joogivee kvaliteeti ja elukeskkonda. Varasemalt puudus Pedaja tänava piirkonnas võimalus kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust ning joogivee saamiseks kasutati valdavalt salvkaeve, mille vee kvaliteet ei olnud kontrollitud. Reovee kogumine toimus lokaalsete lahenduste abil, mille tehniline seisukord ja lekkekindlus ei olnud teada.
Valminud taristu loob võimaluse neljateistkümnele uuele kinnistule vee- ja kanalisatsiooniteenusega liitumiseks Värska alevikus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine tagab piirkonna elanikele nõuetekohase joogivee ning aitab parandada elanike elukvaliteeti, terviseohutust ja tõstab piirkonna atraktiivsust.
Rajatiste edasise nõuetekohase opereerimise ja hoolduse tagab AS Emajõe Veevärk.
Uus taristu Värska aleviku Pedaja tänaval
AS Emajõe Veevärk, Tartu valla ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ühisrahastusel on edukalt lõpetatud Siniküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise veemajandusprojekt.
Projekti raames rekonstrueeriti kõik Siniküla kortermajade piirkonna amortiseerunud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud. Lisaks rajati uus reoveepuhasti, mis tagab piirkonnas tekkiva reovee nõuetekohase puhastamise ja keskkonnaohutu käitlemise. Tööde käigus likvideeriti amortiseerunud piirkonna reovee kogumismahuti.
Projekt aitab kaasa Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärkide täitmisele ning toetab Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027 eesmärkide saavutamist. Projekti tulemusena on Siniküla kortermajade piirkonnas tagatud kaasaegne ja nõuetele vastav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus.
Siniküla amortiseerunud reoveepuhasti
Siniküla uus reoveepuhasti
AS-i Emajõe Veevärk, Tartu valla ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ühisrahastusel lõppes mai kuus Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise veemajandusprojekt. Projekti raames rekonstrueeriti Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemid ning ühendati need ühtseks piirkonnaks. Tööde eesmärk oli tagada piirkonna elanikele nõuetekohane joogivesi ning keskkonnanõuetele vastav reovee kogumine ja käitlemine. Projekt tugines Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2035 ning selle alusel koostatud tehnoloogilisele projektile.
Projekti käigus rekonstrueeriti Äksi puurkaev-pumpla ning joogiveepuhasti ehitati ümber II astmeliseks, mis parandab teenuse toimepidevust ning võimaldab katta nii Äksi aleviku suurenenud veetarbimist, aga ka tagada Kukulinna küla tarbijatele kvaliteetset joogivett. Projekti raames ühendati ka Äksi aleviku ja Kukulinna küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud ühtseks süsteemiks.
Äksi joogiveepuhasti võimekuse suurendamiseks paigaldati muldesse joogiveemahutid,
lisaks on hoone ümbritsetud piirdeaiaga.
Projekti käigus rekonstrueeriti ka Kukulinna külas amortiseerunud ühisveevärgitorustik ning rajati uued liitumispunktid olemasolevatele ja uutele tarbijatele. Samuti rekonstrueeriti Kukulinna külas ühiskanalisatsioonitorustik ja paigaldati uus reoveepumpla, millega tagatakse Kukulinna küla reovee nõuetekohane ärajuhtimine Äksi aleviku reoveepuhastisse. Sellega sai läbi periood, kus Kukulinna reoveetaristu tugines vananenud ja täielikult amortiseerunud kanalisatsioonilahendusele.
Piirkonda paigaldati ühisveevärgi süsteemile viis uut tuletõrjehüdranti, mis parandavad oluliselt piirkonna tuletõrjeveevarustust. Projekti käigus likvideeriti kasutusest väljas ja amortiseerunud rajatised, sealhulgas tamponeeriti vana Kukulinna puurkaev ja lammutati Kukulinna puurkaev-pumpla hoone, likvideeriti reoveepuhasti, biotiigid ning vanad torustikud.
Käesoleva projektiga tekkis ka valmidus Karjamõisa tööstusrajooni ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tulevikus. Projekti tulemusena paranes piirkonna joogivee kvaliteet, tuletõrjeveevarustus, teenuse varustuskindlus, vähendati keskkonnariski ehk loodi kaasaegne ning töökindel vee- ja kanalisatsioonitaristu nii Äksi alevikus kui ka Kukulinna külas.
AS Emajõe Veevärk viis Värska alevikus ellu Silla tänava ja Pika tänava reoveepumplate elektri- ja automaatikasüsteemide uuendamise projekti. Projekti eesmärk oli parandada pumplate töökindlust, tagada süsteemide vastavus kaasaegsetele nõuetele ning vähendada võimalike rikete ja keskkonnareostuse riski.
Olemasolevad automaatikakilbid olid amortiseerunud ega ühildunud AS Emajõe Veevärk kaugjälgimissüsteemiga, mistõttu oli piiratud seadmete töö jälgimine ja tõrgetele reageerimine. Projekti käigus koostati ja paigaldati mõlema reoveepumpla juurde uued automaatikakilbid koos kaasaegsete kontrollerite ja juhtprogrammidega. Lisaks paigaldati uued juhtpaneelid, seadistati sideseadmed ning integreeriti pumplad kaugjälgimissüsteemiga, et tagada seadmete töö pidev monitooring ja tõhusam juhtimine.
Tööde raames uuendati ka reoveepumplate mõõte- ja juhtimisseadmeid: paigaldati uued nivooandurid ning vahetati välja ujukid, mis võimaldavad reoveetaseme täpsemat jälgimist ja töökindlamat juhtimist.
Projekti tulemusena suurenes reoveepumplate töökindlus ja toimepidevus ning vähenes rikete ja võimalike reoveelekete oht. Uuendatud lahendus võimaldab efektiivsemat kaugjälgimist ja kiiremat reageerimist võimalikele tõrgetele, aidates kaasa nii keskkonnakaitsele kui ka piirkonna reoveetaristu kaasajastamisele.
Projekt toetab riiklikke eesmärke veetaristu töökindluse ja digitaliseerimise arendamisel ning aitab kaasa veereformi eesmärkide täitmisele. Projekti kasusaajateks on kohalik kogukond, keskkond ja vee-ettevõte.
Soovitame paberarve asemel kasutada elektroonilist arvet –
kas e-arvet pangas või arvet e-postile.
Arve edastamise viisi muutmiseks palume pöörduda
AS-i Emajõe Veevärk klienditeeninduse poole
📞 telefonil +372 731 1840
✉️ e-posti aadressil evv@evv.ee
⚠️ Tähelepanu!
E-arve tellimine pangas ei tühista automaatselt paberarve tellimust.
Paberarve tellimuse lõpetamiseks tuleb eraldi võtta ühendust meie klienditeenindusega.
E-arvet saab tellida järgmistes pankades:
Lisaks saab alati vaadata ja tasuda arveid AS-i Emajõe Veevärk iseteeninduses.
Parimate soovidega
AS Emajõe Veevärk
Viimastel aastatel on avalikkuses sagenenud arutelud joogivee kvaliteedi teemal. Mure, kas kraanivett võib ohutult juua, on mõistetav, kuid Eestis kehtiv joogivee kvaliteedi tagamise süsteem on selge ja toimiv. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) selgitab, millised on peamised sammud joogivee kvaliteedi tagamiseks ja millised riskid vajavad tähelepanu.
Eestis kasutab ligi 90% elanikkonnast ühisveevärgi vett, mida kontrollitakse regulaarselt vastavalt kehtivatele tervisenõuetele. See tähendab, et ühisveevärgist tulev vesi on reeglina tervisele ohutu ja vastab kvaliteedistandarditele.
Veekvaliteedi tagamine on pikaajaline ja süsteemne protsess, kus osalevad nii vee-ettevõtted kui ka riiklik järelevalveasutus, milleks on Terviseamet, kes korraldab seiret ning teeb riiklikku järelevalvet joogivee üle.
Eesti joogivee kvaliteeti reguleerivad ranged nõuded, mis põhinevad Euroopa Liidu joogiveedirektiivil ja Eesti veeseadusel. Vee-ettevõttel on kohustus tagada, et kraanivett saab ohutult tarbida. Selleks peab vee-ettevõte:
Lisaks vee-ettevõtete enda analüüsidele kontrollib ka Terviseamet joogivee kvaliteeti. Pisteline järelevalve ja lisakontrollid viiakse läbi vastavalt veevärgi ohutasemele.
2023. aastal uuendatud veeseaduse kohaselt hinnatakse joogivee kvaliteeti kogu veevarustusahelas. Varasemalt kontrolliti vee kvaliteeti peamiselt kraaniotsast, kuid uue seaduse järgi algab kontroll juba veevõtukoha valgalast või toitealast ning hõlmab kogu tarne- ja puhastusprotsessi. See tõstab tarbija turvalisust ning aitab vähendada riske, mis võivad tekkida vahepealses etapis, näiteks torustikes.
Joogiveenormist suurem rauasisaldus on Eestis suhteliselt tavaline probleem, eriti piirkondades, kus kasutatakse põhjaveel põhinevat veevarustust. Kuigi rauasisaldus ei ohusta otseselt tervist, võib see muuta vee maitse, lõhna ja välimuse ebameeldivaks. Näiteks võib vesi muutuda häguseks, kollakaks ja selles võib seistes tekkida pruun sete. Samas vähendatakse neid mõjusid tõhusa veepuhastuse ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Vee-ettevõtted on teinud suuri investeeringuid infrastruktuuri uuendamisse, et tagada parem vee kvaliteet.
Coli-laadsete bakterite esinemine joogivees või joogivee reostused on näited veevõrgu lokaalsest ja ajutisest rikkest. Tegemist on erandjuhtudega, mis näitavad vajadust parandada taristut ja tugevdada veeteenuste kvaliteeti teatud piirkondades, kuid ei peegelda joogivee olukorda kogu riigis.
Terviseameti 2023. aasta kokkuvõte joogivee kvaliteedist Eestis näitab, et:
Tallinna Vesi, suurim joogivee käitleja Eestis, võtab aastas oma veevõrgust üle 3000 proovi. Nendest 99,9% vastavad joogivee kvaliteedinõuetele. See on selge tõend selle kohta, et kvaliteedikontroll on Eestis usaldusväärne ja tõhus ning joogivesi on meil üldiselt väga hea kvaliteediga.
Eestis on kraanivesi joogivesi ning selle eelnev keetmine ei ole vajalik. Kraanivee keetmine võib olla vajalik ainult juhul, kui vee-ettevõte teavitab ohuolukorrast või rikkest veesüsteemis. Sellisel juhul saadab vee-ettevõte tarbijale vastava teate.
Eestis avaldavad vee-ettevõtted regulaarselt andmeid oma piirkonna vee kvaliteedi kohta. Kui tarbijatel on kahtlusi või küsimusi, soovitame pöörduda oma vee-ettevõtte poole, kes saab pakkuda konkreetset ja usaldusväärset teavet.
Praktilised soovitused kraanivee tarbijatele:
Kuigi joogivee kvaliteet on Eestis pidevalt põhjalikult kontrollitud, soovitatakse ka tarbijatel aeg-ajalt veenduda, et nende kodune torustik ja paigaldised ei mõjuta vee kvaliteeti. Vananenud või roostes torustikud võivad mõjutada kraanivett ka siis, kui ühisveevärgist tulev vesi on normidele vastav.
Tarbijatel on soovitatav:
Samuti on soovitatav eraveevärkide (puurkaevud, salvkaevud) omanikel regulaarselt kontrollida oma kaevu ja torustiku seisukorda ning teha aeg-ajalt veeproove.
AS Emajõe Veevärk teatab, et alustab alates 01.02.2025 Setomaa vallavolikogu 31.10.2024 nr 26 otsuse alusel Setomaa valla haldusterritooriumil Värska alevikus, Mikitamäe külas, Obinitsa külas, Meremäe külas, Saatse külas, Matsuri külas ja Määsi külas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist.
AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas kehtib tarbijatele Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud 28.02.2024 otsusega nr 9-3/2024-003 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 5,255 €/m3. Tasu võetud vee eest on 2,174 €/m3 ning tasu reovee ärajuhtimise ning puhastamise eest on 3,081 €/m3. Hinnad sisaldavad käibemaksu.
AS Emajõe Veevärk hakkab tarbijate juures kaugloetavaid veearvesteid vahetama või paigaldama alates 13. jaanuarist 2025.
Lähtuvalt seadusandlusest sõlmitakse lepingud tarbimiskoha omanikuga. Kui tarbimiskohaks on kortermaja, siis sõlmitakse lepingud korteriühistu esindajaga. Kaasomandis oleva tarbimiskoha korral sõlmitakse leping volitatud esindajaga. Korteritega eraldi lepinguid ei sõlmita.
AS Emajõe Veevärk palub tarbimiskoha omanikul esitada lepingu muutmise avaldus läbi vee-ettevõtte kodulehe www.evv.ee iseteeninduskeskkonna.
Iseteeninduskeskkond palub esmalt ennast kasutajaks registreerida (id-kaardi, mobiili-id või smart-id-ga) ja peale e-postile saadud teate kaudu kinnitamist, saab iseteeninduskeskkonda juba sisse logida. Lepingu muutmise avaldus on leitav vasakul menüüribal Avaldused all. Iseteeninduskeskkonnas saate muuhulgas vaadata sõlmitud lepinguid, teatada veearvesti näitu, vaadata tarbimise ja maksete ajalugu ja tasuda arveid.
Arvestite, mis ei ole kaugloetavad, näitu on mugavalt võimalik teatada:
AS Emajõe Veevärk esitab tarbijale arve teenuse kasutamise eest kord kuus. Kui teenust tarbitakse kuus vähem kui 1 m3, siis arvet ei esitata.
Sularahas arveldamist ei toimu!
Tarbijal, kes kasutab ainult ühiskanalisatsiooni-teenust, peab olema ühiskanalisatsiooni juhitavale joogivee süsteemile paigaldatud, kas vee-ettevõtte poolt plommitud mehaaniline veearvesti (mille näit tuleb teatada AS-ile Emajõe Veevärk hiljemalt teenuse kasutamise kuule järgneva kuu 3. kuupäevaks) või vee-ettevõtte poolt paigaldatud tasuline (vastavalt vee-ettevõtte kehtivale hinnakirjale) kaugloetav veearvesti.
Küsimuste korral helistada telefonidel 7311840, 7311843 või kontakteeruda e-posti teel aadressil evv@evv.ee.
Lugupidamisega
AS Emajõe Veevärk
Mustvee valla, Kasepää küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekt on saanud toetuse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse veemajanduse programmist summas kuni 620 187,31 eurot. Projekti kogu eelarve on 1 240 374,63 eurot, millest omafinantseering on 50 % projekti kogumaksumusest.
Kasepää küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks on sõlmitud töövõtuleping ettevõttega AS Vensen. Läbiviidud riigihanke alusel kujunes töövõtulepingu hinnaks ilma käibemaksuta 955 490,00 eurot.
Töövõtulepingu järgi rajatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorud Kasepää külas Kooli tänava ja Sõpruse tänava ristumisest kuni Sõpruse tänava ja Kallaste mnt ristumiseni, osaliselt Oja tänavale ning Sõpruse tänava harudesse. Uute torustike rajamisega paraneb oluliselt vee- ja kanalisatsiooni teenuse kättesaadavus.
Ehitustööde käigus rajatakse uus ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik kõigi projekteerimispiirkonna kinnistute liitumispunktideni. Kinnistute piiril või tänavaalas asuvad maakraanid ja kanalisatsiooni vaatluskaevud kuuluvad AS Emajõe Veevärgile ja rajatiste avamine toimub üksnes AS Emajõe Veevärgi loal.
Peale torustiku ehitustööde lõppu on kinnistuomanikel võimalus liituda AS Emajõe Veevärk poolt pakutava vee ja kanalisatsiooni teenusega. Kinnistuomanik saab täpsemad juhised liitumislepingu sõlmimiseks kodulehelt https://www.evv.ee/kliendile/liitumine-2/ või võttes ühendust telefoninumbril +372 731 1840.
Ehitustööde teostamise kinnistul korraldab kinnistu omanik ja ehitustöödega on lubatud alustada peale liitumislepingu sõlmimist.
Projekti elluviimise tähtaeg on 30.06.2025.
Projekti “Jõgeva maakond, Mustvee vald, Kükita, Tiheda ja Kasepää külade vee- ja kanalisatsioonirajatised, III etapp” toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Puhja alevikus algab esmaspäeval, 17. juunil 2024 vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus. Lepinguline tööde valmimise lõpptähtaeg on 31. mai 2025.
Tööde tellijaks on AS Emajõe Veevärk, ehitustöid teostab OÜ Sanbruno.
Uus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustik rajatakse Õhtu, Muru, Saare tee, Tiide tee, Viljandi tee, Reku tee, Lemmatsi tee ja Hommiku tänavatele. Uued torustikud rajatakse iga projektipiirkonda jääva kinnistu liitumispunktideni, milleks on üldjuhul kinnitupiir.
Kaevetöid alustab töövõtja Õhtu ja Muru tänavatest. Töövõtja kontakteerub üldjuhul enne töödega alustamist kõigi tänaval asuvate kinnistute esindajatega ja lepib kokku ehituse ajal kinnistule ligipääsu võimalused.
Peale torustiku ehitustööde lõppu on kinnistuomanikel võimalus liituda AS Emajõe Veevärk poolt pakutava vee ja kanalisatsiooni teenusega. Kinnistuomanik saab täpsemad juhised liitumislepingu sõlmimiseks kodulehelt https://www.evv.ee/kliendile/liitumine-2/ või võttes ühendust telefoninumbril +372 731 1840.
Kontaktid:
OÜ Sanbruno, Janari Mändla, tel 5690 0755, e-post: janari@sanbruno.ee
AS Emajõe Veevärk, Margus Sinimäe, tel 5197 7925, e-post: margus.sinimae@evv.ee
Puhja ÜVK ehitustööde ajagraafik Lisa 1 Puhja YVK ehitustööde ajagraafik 5
NB! Ajagraafikut korrigeeritakse iga kuu tagant vastavalt tööde edenemisele.
