ISESEISEV HAKKAMASAAMINE ELUTÄHTSA TEENUSE KATKEMISEL ||| ALLIKATE INFO ||| Hädaolukorraks valmisoleku videoklipid
Näitude teatamine

Teated

Avaleht Teated
Plaanitud katkestused, Teated
Tähtis Veekatkestus Aravu külas 03.08.2026

Hea Tarbija

Räpina vallas Aravu külas toimub esmaspäeval, 03.08.2026 ajavahemikul kell 11.00-12.45 veekatkestus seoses elektrikatkestusega Aravu joogiveepuhastis.

Elektrikatkestuse tegemine on vajalik alajaama hoolduse tõttu.

Vajadusel varuda vett tööde teostamise perioodiks.

Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda lühiajaliselt kõrvalekaldeid.

Palume kortermajade esindajatel edastada info kõigile majaelanikele.

Palume vabandust ebamugavuste pärast!

Pressiteated, Teated
Tähtis Erala külas on valminud uus regionaalne joogiveepuhasti

AS Emajõe Veevärk ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse ühisrahastusel on valminud uus Erala joogiveepuhasti.

Projekti raames rekonstrueeriti Erala joogiveepuhasti selleks, et tagada kvaliteetne ja töökindel joogiveeteenus Erala, Kärkna ja Võibla külade elanikele ning luua vajalik tootmisvõimekus tulevaste liitujate teenindamiseks. Projekt tugines Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2035.

Projekti käigus ehitati uus joogiveepuhasti hoone, paigaldati uued veetöötluse tehnoloogilised seadmed, elektri- ja automaatikapaigaldised ning II astme joogiveemahutid. Samuti korrastati territoorium, kuhu rajati teenindusplats ning paigaldati piirdeaed. Joogiveepuhasti varustati generaatoriga, et tagada joogiveeteenuse toimepidevus ka elektrikatkestuste korral.

Rekonstrueerimise käigus võeti kasutusele seni reservis olnud puurkaev, mis võimaldab katta piirkonna suurenenud veevajadust ning tagada varustuskindlus tulevikus liituvatele tarbijatele. Uuendatud veetöötluslahendus võimaldab tõhusalt töödelda kõrgema raua- ja fluoriidisisaldusega põhjavett. Lisaks parandati süsteemi valmisolekut tuletõrjevee tagamiseks. Rajatise edasise nõuetekohase opereerimise ja hoolduse tagab AS Emajõe Veevärk.

Projekt aitab kaasa joogiveedirektiivi ja riigisiseste nõuete täitmisele, toetab Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärkide saavutamist ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027 eesmärkide elluviimist.

Vana Erala joogiveepuhasti

Uus regionaalne Erala joogiveepuhasti

 

 

Pressiteated, Teated
Tähtis EVV: Algab Nõo K. Aigro tänava piirkonna sademeveesüsteemi rekonstrueerimine

AS Emajõe Veevärk alustab Nõo alevikus K. Aigro tänava piirkonnas sademeveesüsteemi rekonstrueerimisega. Projekti toetatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja projekti kaasrahastab Nõo vald. Eesmärk on vähendada kliimamuutustest tingitud üleujutuste riski, juhtida sademevett tõhusamalt ning suurendada piirkonna vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikuoludele.

Projekt hõlmab K. Aigro tn 1, 3 ja 3a kinnistute katuste ja sisehoovide sademevee kogumist ning lahkvoolse sademeveesüsteemi rajamist. Tööde käigus ehitatakse ligikaudu 445 meetrit uut sademeveetorustikku koos vajalike kaevudega ning olemasolevad immutuskastid asendatakse suurema mahutavusega sademevee kogumislahendustega.

Projekti tulemusena paraneb sademevee ärajuhtimine Nõo koolide piirkonnas, väheneb koormus olemasolevale kanalisatsioonivõrgule ning tagatakse koolihoonete parem kaitse liigse niiskuse eest. Projekt tugineb Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2035.

Valminud taristu jääb AS Emajõe Veevärgi hallata, tagades süsteemi töökindluse ja jätkusuutliku toimimise ka tulevikus.

Projektipiirkond on ümbritsetud punase joonega

 


Teated
Tähtis EVEL: Vihm ei ole probleem, vaid ressurss

Vihm ei ole probleem, vaid ressurss: miks tasub vihmavett koguda? – Evel

Vihm ei ole probleem, vaid ressurss: miks tasub vihmavett koguda?

Viimastel aastatel on Eesti ilm pakkunud järjest rohkem kontraste. Ühel nädalal sajab lühikese aja jooksul maha suur kogus vihma, mõni nädal hiljem aga vaevleb aed kuivuse käes ning taimed vajavad kastmist. Nii võib jääda mulje, et vett on kord liiga palju, kord jälle liiga vähe.

Kliimamuutused ei tähenda Eestis tingimata seda, et vett jääb vähemaks. Pigem tähendab see, et sademed jaotuvad üha ebaühtlasemalt. Pikemad põuaperioodid vahelduvad tugevate vihmasadudega ning üha olulisemaks muutub küsimus, kuidas olemasolevat vett targemalt kasutada.

Just sellised muutused mõjutavad otseselt ka meie igapäevast veekasutust. Kui kuivad perioodid venivad pikemaks, suureneb vajadus kastmise järele ning sageli kasutatakse selleks puhast joogivett. Samal ajal juhitakse aga suur osa vihmaveest sadude ajal kiiresti kraavidesse ja sademeveesüsteemidesse, selle asemel, et seda kohapeal talletada ja hiljem kasutada.

Joogivesi on väärtuslik ressurss

Eestis on puhas joogivesi loomulik osa igapäevaelust. Avame kraani ning kvaliteetne joogivesi on kohe olemas. Just seetõttu ei mõtle me sageli sellele, kui palju tööd ja ressursse selle vee tarbijani jõudmine tegelikult nõuab.

Joogivee tootmine tähendab põhjavee või pinnavee kasutamist, veetöötlust, pidevat kvaliteedikontrolli, torustike hooldamist ning suuri investeeringuid taristusse. Kõik selleks, et kraanist tulev vesi vastaks rangetele kvaliteedinõuetele ja oleks ohutu juua.

Kui kasutame sama kvaliteediga joogivett muru, hekkide või lillepeenarde kastmiseks, kasutame selleks aga ressurssi, mille tootmine on nõudnud märkimisväärset tööd, energiat ja raha. Viimastel aastatel on Eestis piirkonniti esinenud ka olukordi, kus põua ja suure kastmisvajaduse ajal on joogiveevarud sattunud suure surve alla ning vee-ettevõtted on pidanud kutsuma inimesi üles joogivett säästlikult kasutama, et tagada piisavad veevarud kõigile tarbijatele.

See ei tähenda, et aeda ei tohiks kasta. Küsimus on pigem selles, kas kastmiseks võiks hoopis kasutada vett, mille loodus meile ise tasuta annab.

Üks vihmasadu võib anda rohkem vett, kui arvata oskame

Paljud inimesed alahindavad vihmavee kogumise potentsiaali. Näiteks kui 100 ruutmeetri suurusele katusele sajab 10 millimeetrit vihma, koguneb sealt ligikaudu 1000 liitrit vett. See tähendab, et üks keskmine suvine vihmasadu võib anda piisavalt vett, et kasta väiksemat aeda mitu päeva või täita mitu vihmaveemahutit. Sellest vaatenurgast vaadates muutub vihmasadu millekski enamaks kui lihtsalt ilmastikunähtuseks. Iga vihmahoog võib pakkuda väärtuslikku veevaru perioodiks, mil looduslikke sademeid napib.

Vihmavee kogumine ei eelda tingimata suuri investeeringuid. Sageli piisab juba lihtsast vihmaveetünnist, mis ühendatakse katuse vihmaveesüsteemiga. Suuremate aedade puhul kasutatakse ka suuremaid mahuteid, mis võimaldavad vett säilitada pikema põuaperioodi jaoks.

Foto: Adobe Stock / Rahela

Miks eelistada kastmisel vihmavett?

Lisaks vee säästmisele on vihmaveel veel üks oluline eelis – see sobib taimedele väga hästi. Vihmavesi jõuab taimede kasvukeskkonda loomulikul kujul ning on sageli pehmem kui joogivesi. Seetõttu on paljud aiapidajad eelistanud vihmavett juba ammu mitte ainult säästmise, vaid ka taimede heaolu tõttu.

Veelgi olulisem on aga mõju laiemale veekasutusele. Suvekuudel kasvab kastmisvajadus sageli just neil perioodidel, kui veetarbimine on niigi suur. Kui sajad või tuhanded majapidamised kasutavad samal ajal aia kastmiseks joogivett, suureneb koormus kogu veesüsteemile. Mida rohkem kasutatakse kastmiseks aga vihmavett, seda vähem tuleb selleks kasutada kvaliteetset joogivett.

Tark aed tuleb toime väiksema veekuluga

Vihmavee kogumine on oluline, kuid sama tähtis on vähendada vajadust kastmise järele. Muutuv kliima paneb meid üha enam mõtlema sellele, milliseid taimi kasvatada ja kuidas aedu kujundada. Kohalikesse tingimustesse sobivad puud, põõsad ja püsikud vajavad sageli vähem kastmist kui ulatuslikud murupinnad või niiskusnõudlikud ilutaimed.

Niiskuse säilitamisele aitab kaasa ka multši kasutamine, mis vähendab vee aurustumist mullast. Samuti tasub kasta harvem, kuid põhjalikumalt, et taimede juured kasvaksid sügavamale ning taluksid paremini kuivaperioode.

Tasub meeles pidada sedagi, et ajutiselt kuivaks ja pruunikaks muutunud muru ei tähenda tingimata, et see on hävinud või vajab kohest sekkumist. Eesti kliimas taastub enamik murutaimi pärast vihmade saabumist kiiresti. Lühiajaline põud on osa looduslikust suverütmist, millega taimed on kohanenud.

Vihmavee kogumine aitab kohaneda muutuva kliimaga

Vihmavee kogumise kasu ei piirdu ainult kastmisveega. Kui osa sademeveest kogutakse ja kasutatakse kohapeal, jõuab vähem sademevett korraga kraavidesse ja sademeveesüsteemidesse. See aitab vähendada tugevate vihmasadude ajal tekkivat koormust ning toetab säästlikumat sademevee majandamist.

Seetõttu nähakse vihmavee kogumist üha enam ka ühe lihtsa, kuid tõhusa kliimamuutustega kohanemise meetmena. See aitab toime tulla nii kuivade perioodide kui ka tugevamate vihmasadudega.

Nutikad kastmisvõtted aitavad vett kokku hoida

Kui kastmine on vajalik, saab veekulu vähendada juba mõne lihtsa põhimõtte abil:

  • kasta varahommikul või hilisõhtul, kui vee aurustumine on väiksem;
  • kasta harvem, kuid põhjalikumalt, et vesi jõuaks taimede juurteni;
  • kogu ja eelista kastmiseks vihmavett;
  • kasuta multši, mis aitab mullas niiskust säilitada;
  • kontrolli regulaarselt voolikuid ja ühendusi, et vältida lekkeid;
  • jälgi ilmaprognoosi ning väldi kastmist vahetult enne vihma.

Väikesed muudatused kastmisharjumustes võivad kokkuvõttes säästa märkimisväärse koguse vett.

Tuleviku veemajandus algab meie enda valikutest

Veemajandus ei tähenda ainult veepuhastusjaamu, puurkaeve ja torustikke. Üha enam tähendab see ka teadlikke otsuseid meie kodudes, aedades ja kogukondades.

Iga kord, kui kogume vihmavett ja kasutame seda seal, kus joogivee kvaliteet ei ole vajalik, aitame väärtuslikku joogivett hoida selleks, milleks see tegelikult mõeldud on.

Muutuvas kliimas ei ole küsimus enam ainult selles, kuidas vett ära juhtida. Üha olulisem on oskus seda õigel ajal talletada ja kasutada. Vihm ei ole probleem, millest tuleb kiiresti vabaneda. See on väärtuslik ressurss, mis langeb meile sõna otseses mõttes taevast alla. Küsimus on vaid selles, kas oskame seda väärtustada ja kasutada.

Pressiteated, Teated
EVV uudised: Värska aleviku Pedaja tänava elanikele on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisvõimalus

Pedaja tänava vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise tööd Värska alevikus on lõpetatud.

Projekti eesmärgiks oli tagada piirkonna kinnistutele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning parandada kohalike elanike joogivee kvaliteeti ja elukeskkonda. Varasemalt puudus Pedaja tänava piirkonnas võimalus kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust ning joogivee saamiseks kasutati valdavalt salvkaeve, mille vee kvaliteet ei olnud kontrollitud. Reovee kogumine toimus lokaalsete lahenduste abil, mille tehniline seisukord ja lekkekindlus ei olnud teada.

Valminud taristu loob võimaluse neljateistkümnele uuele kinnistule vee- ja kanalisatsiooniteenusega liitumiseks Värska alevikus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine tagab piirkonna elanikele nõuetekohase joogivee ning aitab parandada elanike elukvaliteeti, terviseohutust ja tõstab piirkonna atraktiivsust.

Rajatiste edasise nõuetekohase opereerimise ja hoolduse tagab AS Emajõe Veevärk.

Uus taristu Värska aleviku Pedaja tänaval

     

Pressiteated, Teated
EVV uudised: Siniküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste rekonstrueerimine on edukalt lõpetatud

AS Emajõe Veevärk, Tartu valla  ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ühisrahastusel on edukalt lõpetatud Siniküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise veemajandusprojekt.

Projekti raames rekonstrueeriti kõik Siniküla kortermajade piirkonna amortiseerunud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud. Lisaks rajati uus reoveepuhasti, mis tagab piirkonnas tekkiva reovee nõuetekohase puhastamise ja keskkonnaohutu käitlemise. Tööde käigus likvideeriti amortiseerunud piirkonna reovee kogumismahuti.

Projekt aitab kaasa Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärkide täitmisele ning toetab Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027 eesmärkide saavutamist. Projekti tulemusena on Siniküla kortermajade piirkonnas tagatud kaasaegne ja nõuetele vastav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus.

Siniküla amortiseerunud reoveepuhasti


Siniküla uus reoveepuhasti


Pressiteated, Teated
EVV uudised: Valminud on mahukas Kukulinna-Äksi veemajandusprojekt

AS-i Emajõe Veevärk, Tartu valla ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ühisrahastusel lõppes mai kuus Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise veemajandusprojekt. Projekti raames rekonstrueeriti Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemid ning ühendati need ühtseks piirkonnaks. Tööde eesmärk oli tagada piirkonna elanikele nõuetekohane joogivesi ning keskkonnanõuetele vastav reovee kogumine ja käitlemine. Projekt tugines Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2035 ning selle alusel koostatud tehnoloogilisele projektile.

Projekti käigus rekonstrueeriti Äksi puurkaev-pumpla ning joogiveepuhasti ehitati ümber II astmeliseks, mis parandab teenuse toimepidevust ning võimaldab katta nii Äksi aleviku suurenenud veetarbimist, aga ka tagada Kukulinna küla tarbijatele kvaliteetset joogivett. Projekti raames ühendati ka  Äksi aleviku ja Kukulinna küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud  ühtseks süsteemiks.


Äksi joogiveepuhasti võimekuse suurendamiseks paigaldati muldesse joogiveemahutid,
lisaks on hoone ümbritsetud piirdeaiaga.

Projekti käigus rekonstrueeriti ka Kukulinna külas amortiseerunud ühisveevärgitorustik ning rajati uued liitumispunktid olemasolevatele ja uutele tarbijatele. Samuti rekonstrueeriti Kukulinna külas ühiskanalisatsioonitorustik ja paigaldati uus reoveepumpla, millega tagatakse Kukulinna küla reovee nõuetekohane ärajuhtimine Äksi aleviku reoveepuhastisse. Sellega sai läbi periood, kus Kukulinna reoveetaristu tugines vananenud ja täielikult amortiseerunud kanalisatsioonilahendusele.

Piirkonda paigaldati ühisveevärgi süsteemile viis uut tuletõrjehüdranti, mis parandavad oluliselt piirkonna tuletõrjeveevarustust. Projekti käigus likvideeriti kasutusest väljas ja amortiseerunud rajatised, sealhulgas tamponeeriti vana Kukulinna puurkaev ja lammutati Kukulinna puurkaev-pumpla hoone, likvideeriti reoveepuhasti, biotiigid ning vanad torustikud.

Käesoleva projektiga tekkis ka valmidus Karjamõisa tööstusrajooni ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tulevikus. Projekti tulemusena paranes piirkonna joogivee kvaliteet, tuletõrjeveevarustus, teenuse varustuskindlus, vähendati keskkonnariski ehk loodi kaasaegne ning töökindel vee- ja kanalisatsioonitaristu nii Äksi alevikus kui ka Kukulinna külas.

                       

 

Pressiteated, Teated
EVV uudised: Uuendatud automaatikalahendused parandavad Värska reoveetaristu töökindlust

AS Emajõe Veevärk viis Värska alevikus ellu Silla tänava ja Pika tänava reoveepumplate elektri- ja automaatikasüsteemide uuendamise projekti. Projekti eesmärk oli parandada pumplate töökindlust, tagada süsteemide vastavus kaasaegsetele nõuetele ning vähendada võimalike rikete ja keskkonnareostuse riski.

Olemasolevad automaatikakilbid olid amortiseerunud ega ühildunud AS Emajõe Veevärk kaugjälgimissüsteemiga, mistõttu oli piiratud seadmete töö jälgimine ja tõrgetele reageerimine. Projekti käigus koostati ja paigaldati mõlema reoveepumpla juurde uued automaatikakilbid koos kaasaegsete kontrollerite ja juhtprogrammidega. Lisaks paigaldati uued juhtpaneelid, seadistati sideseadmed ning integreeriti pumplad kaugjälgimissüsteemiga, et tagada seadmete töö pidev monitooring ja tõhusam juhtimine.

Tööde raames uuendati ka reoveepumplate mõõte- ja juhtimisseadmeid: paigaldati uued nivooandurid ning vahetati välja ujukid, mis võimaldavad reoveetaseme täpsemat jälgimist ja töökindlamat juhtimist.

Projekti tulemusena suurenes reoveepumplate töökindlus ja toimepidevus ning vähenes rikete ja võimalike reoveelekete oht. Uuendatud lahendus võimaldab efektiivsemat kaugjälgimist ja kiiremat reageerimist võimalikele tõrgetele, aidates kaasa nii keskkonnakaitsele kui ka piirkonna reoveetaristu kaasajastamisele.

Projekt toetab riiklikke eesmärke veetaristu töökindluse ja digitaliseerimise arendamisel ning aitab kaasa veereformi eesmärkide täitmisele. Projekti kasusaajateks on kohalik kogukond, keskkond ja vee-ettevõte.

             

Teated
Vaheta paberarve elektroonilise arve vastu

Soovitame paberarve asemel kasutada elektroonilist arvet –
kas e-arvet pangas või arvet e-postile.

Arve edastamise viisi muutmiseks palume pöörduda
AS-i Emajõe Veevärk klienditeeninduse poole
📞 telefonil +372 731 1840
✉️ e-posti aadressil evv@evv.ee

⚠️ Tähelepanu!
E-arve tellimine pangas ei tühista automaatselt paberarve tellimust.
Paberarve tellimuse lõpetamiseks tuleb eraldi võtta ühendust meie klienditeenindusega.

E-arvet saab tellida järgmistes pankades:

  • Swedbank AS
  • AS SEB Pank
  • AS LHV Pank
  • Coop Pank AS
  • Luminor Bank AS

Lisaks saab alati vaadata ja tasuda arveid AS-i Emajõe Veevärk iseteeninduses.

 

Parimate soovidega

AS Emajõe Veevärk

Teated, Uncategorized @et
Eesti Vee-ettevõtete liit: Kraanivesi on joogivesi

Kraanivesi on joogivesi
https://evel.ee/uudised/evel-uudised-4-3-2-2-2-2-2/

  

Viimastel aastatel on avalikkuses sagenenud arutelud joogivee kvaliteedi teemal. Mure, kas kraanivett võib ohutult juua, on mõistetav, kuid Eestis kehtiv joogivee kvaliteedi tagamise süsteem on selge ja toimiv. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) selgitab, millised on peamised sammud joogivee kvaliteedi tagamiseks ja millised riskid vajavad tähelepanu.

Kuidas tagatakse joogivee kvaliteet?

Eestis kasutab ligi 90% elanikkonnast ühisveevärgi vett, mida kontrollitakse regulaarselt vastavalt kehtivatele tervisenõuetele. See tähendab, et ühisveevärgist tulev vesi on reeglina tervisele ohutu ja vastab kvaliteedistandarditele.

Veekvaliteedi tagamine on pikaajaline ja süsteemne protsess, kus osalevad nii vee-ettevõtted kui ka riiklik järelevalveasutus, milleks on Terviseamet, kes korraldab seiret ning teeb riiklikku järelevalvet joogivee üle.

Eesti joogivee kvaliteeti reguleerivad ranged nõuded, mis põhinevad Euroopa Liidu joogiveedirektiivil ja Eesti veeseadusel. Vee-ettevõttel on kohustus tagada, et kraanivett saab ohutult tarbida. Selleks peab vee-ettevõte:

  1. Kooskõlastama joogivee kontrollimiskava Terviseametiga, mis määrab, kui tihti ja milliseid analüüse tuleb teha.
  2. Teostama regulaarseid proove ja analüüsima tulemusi, et tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid normidest.
  3. Tagama reageerimise kahtlastele tulemustele ja vajadusel täiustama veepuhastusprotsesse.

Lisaks vee-ettevõtete enda analüüsidele kontrollib ka Terviseamet joogivee kvaliteeti. Pisteline järelevalve ja lisakontrollid viiakse läbi vastavalt veevärgi ohutasemele.

2023. aastal uuendatud veeseaduse kohaselt hinnatakse joogivee kvaliteeti kogu veevarustusahelas. Varasemalt kontrolliti vee kvaliteeti peamiselt kraaniotsast, kuid uue seaduse järgi  algab kontroll juba veevõtukoha valgalast või toitealast ning hõlmab kogu tarne- ja puhastusprotsessi. See tõstab tarbija turvalisust ning aitab vähendada riske, mis võivad tekkida vahepealses etapis, näiteks torustikes.

Mida tähendavad erinevad kõrvalekalded normidest?

Joogiveenormist suurem rauasisaldus on Eestis suhteliselt tavaline probleem, eriti piirkondades, kus kasutatakse põhjaveel põhinevat veevarustust. Kuigi rauasisaldus ei ohusta otseselt tervist, võib see muuta vee maitse, lõhna ja välimuse ebameeldivaks. Näiteks võib vesi muutuda häguseks, kollakaks ja selles võib seistes tekkida pruun sete. Samas vähendatakse neid mõjusid tõhusa veepuhastuse ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Vee-ettevõtted on teinud suuri investeeringuid infrastruktuuri uuendamisse, et tagada parem vee kvaliteet.

Coli-laadsete bakterite esinemine joogivees või joogivee reostused on näited veevõrgu lokaalsest ja ajutisest rikkest. Tegemist on erandjuhtudega, mis näitavad vajadust parandada taristut ja tugevdada veeteenuste kvaliteeti teatud piirkondades, kuid ei peegelda joogivee olukorda kogu riigis.

Eestis tehtavad analüüsid näitavad positiivseid tulemusi

Terviseameti 2023. aasta kokkuvõte joogivee kvaliteedist Eestis näitab, et:

  • 99% joogivee proovidest vastas kehtivatele nõuetele, mis kinnitab vee kvaliteedi üldise hea taseme.
  • Probleeme esineb peamiselt raua- ja mangaanisisalduse normi ületamisega, mis mõjutavad vee maitse- ja visuaalseid omadusi, kuid ei kujuta terviseohtu.
  • Puurkaevud, mida kasutavad hajaasustusaladel elavad inimesed eratarbimiseks, vajavad erilist tähelepanu, kuna nende kvaliteet ei ole alati täielikult kontrollitud.

Tallinna Vesi, suurim joogivee käitleja Eestis, võtab aastas oma veevõrgust üle 3000 proovi. Nendest 99,9% vastavad joogivee kvaliteedinõuetele. See on selge tõend selle kohta, et kvaliteedikontroll on Eestis usaldusväärne ja tõhus ning joogivesi on meil üldiselt väga hea kvaliteediga.

Kas kraanivett tuleks enne tarbimist puhastada?

Eestis on kraanivesi joogivesi ning selle eelnev keetmine ei ole vajalik. Kraanivee keetmine võib olla vajalik ainult juhul, kui vee-ettevõte teavitab ohuolukorrast või rikkest veesüsteemis. Sellisel juhul saadab vee-ettevõte  tarbijale vastava teate.

Eestis avaldavad vee-ettevõtted regulaarselt andmeid oma piirkonna vee kvaliteedi kohta. Kui tarbijatel on kahtlusi või küsimusi, soovitame pöörduda oma vee-ettevõtte poole, kes saab pakkuda konkreetset ja usaldusväärset teavet.

Praktilised soovitused kraanivee tarbijatele:

  • Kontrolli vee kvaliteeti: Vee-ettevõtted avaldavad regulaarselt teavet vee koostise ja kvaliteedi kohta. Vaata andmeid vee-ettevõtte või Terviseameti kodulehelt.
  • Reageeri probleemidele kiiresti: Kui märkad muutusi vee lõhnas, maitses või värvuses, teavita sellest kohe oma vee-ettevõtet.
  • Hoia veevaru hädaolukordadeks: Nagu soovitab ka Päästeamet, tasub kodus hoida nädala varu pudelivett juhuks, kui veevarustus ootamatult katkeb.

Mida saab tarbija teha?

Kuigi joogivee kvaliteet on Eestis pidevalt põhjalikult kontrollitud, soovitatakse ka tarbijatel aeg-ajalt veenduda, et nende kodune torustik ja paigaldised ei mõjuta vee kvaliteeti. Vananenud või roostes torustikud võivad mõjutada kraanivett ka siis, kui ühisveevärgist tulev vesi on normidele vastav.

Tarbijatel on soovitatav:

  • Kontrollida oma koduse torustiku seisukorda, eriti vanemate hoonete puhul, kus torud võivad olla korrodeerunud.
  • Loputada kraanivett, kui see on seisnud torustikus pikemat aega (näiteks puhkuselt naastes), et eemaldada seisev vesi.
  • Vajadusel kasutada koduseid filtreid, mis võivad parandada vee maitse- ja visuaalseid omadusi (filtreid tuleb aga kindlasti ka regulaarselt vahetada).

Samuti on soovitatav eraveevärkide (puurkaevud, salvkaevud) omanikel regulaarselt kontrollida oma kaevu ja torustiku seisukorda ning teha aeg-ajalt veeproove.

Skip to content