Tähtis Veekatkestus Roela alevikus 08.02.2023

Hea Klient

Vinni vallas Roela alevikus toimub kolmapäeval, 08.02.2023 kell 10:00-12:00 veekatkestus seoses hooldustöödega Roela joogiveepuhastis.

Veekatkestus puudutab Järve tänava piirkonda.

Peale veekatkestust võib esineda kõrvalekaldeid veekvaliteedis.

Vabandame ebamugavuse pärast!

Tähtis Veekatkestus Kaarepere külas 09.02.2023

Hea Klient

Jõgeva vallas Kaarepere külas toimub neljapäeval, 09.02.2023 kell 09:00-10:30 veekatkestus seoses hooldustöödega Kaarepere joogiveepuhastis.

Peale veekatkestust võib esineda kõrvalekaldeid veekvaliteedis.

Vabandame ebamugavuse pärast!

Mida teha külmunud veetorudega ja kuidas külmumist ennetada?

Miks vesi torudes külmub?

Peamised külmumise probleemid esinevad kütmata või soojustamata ruumides. Lisaks võib torustiku ümber olev isolatsioon olla vananenud või valesti paigaldatud.

Vanemate hoonete puhul on paratamatu, et soojustus ehk isolatsioon tasapisi vajub ja hoone soojapidavuse võime väheneb. See omakorda võib kaasa tuua torude külmumise. Sellisel juhul tuleb peakraan kinni keerata, et vältida võimalikke veekahjustusi. Seejärel tegeleda kraanide ja torude üles sulatamisega. Tuvastada tuleks ka külmumise asukoht, enamasti ei ole torustik igalt poolt külmunud vaid ainult ühest või paarist kohast, kust külm läbi külmasilla on sisse pääsenud.

Kui vesi külmub uutes hoonetes on üldjuhul tegemist ehitajate praagiga. Näiteks on torustik valesti paigutatud – enamasti välisseina. Mõnikord tehakse ehituspraaki hoides kokku isolatsioonimaterjalide pealt. Kuigi mõned üksikud kohad väga palju ei mõjuta, siis pikem isolatsiooni puudumine võib kaasa tuua torude külmumise.

Uue torustiku külmumine võib osutuda üsnagi kalliks. Esmalt tuleb lõhkuda seinad, et vea asukoht üles leida ning seejärel paigaldada soojustus õigesti. Halvemal juhul tuleb torustik välja vahetada. Kõige ebameeldivam on likvideerida ja remontida purunenud torustiku veekahjustuse tagajärgi. Õnneks on uute majade puhul tööde ülevaatus ja töögarantii kvaliteet Eestis oluliselt paranenud. Samuti on lepingud muutunud kindlamaks ja seadus on rohkem kliendi poolel.

Mida teha?

Kui vesi on torudes külmunud tuleb tegeleda sellega võimalikult kiiresti. Enamasti külmub vesi vaid teatud ruumides, näiteks hoone kõrval asuvates saunaruumides, välisseinaga ühendatud tualetis või vannitoas. Köögis, kus pidevalt toimetatakse, reeglina vesi ei külmu.

Kui tegemist on vanema torustikuga, kontrolli kindlasti ega kuskilt pole torustik mõranenud. Veekahjustustest annavad märku niiskusplekid, veeloigud või pundunud sein. Kontrolli igaks juhuks üle kogu torustik – erinevatel korrustel ja keldris ning ka boileri ümbruses.

Uuemad plastiktorud elavad üle mitu külmumist. Mitukümmend aastat kasutusel olnud metalltorud võivad lõhkeda ja tekitada ulatusliku veekahjustuse. Kui vanamoelisem torustik külmub, kuid ei lõhke, siis tuleks teha kõik võimalik, et külmumine ei korduks.

Sule peakraan

Ükskõik, millises ruumis torud külmuvad, sulge alustuseks hoone peakraan. Nii väldid võimalikke veelekkeid ja kahjustusi seintes ning ka mujal, kuhu vesi võib valguda.

Kui on esinenud varasemalt torustiku külmumist, tasub peakraan sulgeda siis, kui lahkud kodust pikemaks ajaks. Mõistlik on jätta kogu hoone küttesüsteemi temperatuur piisavalt kõrgele, et kõik ruumid jääksid plusstemperatuuridele.

Soojenda torustikku

Torude kõige kiirem ja efektiivsem soojendus on mõistlik teostada tööstusliku fööni abil. Selle temperatuur on palju kõrgem, kui tavaföönil ja enamasti saab torustikus oleva vee sulatada vaid 10-15 minuti jooksul. Kui tegemist on metallist torudega või tugevama plastikuga, kasuta tööstuslikku fööni vee sulatamiseks.

Enne fööni kasutamist tuleb tuvastada, kus on külmumine toimunud. Enamasti pole vesi külmunud kogu torustiku ulatuses, vaid ainult piirkonnas, kus on külmasild või üldiselt liiga jahe keskkond. Nii fööni kui puhuri puhul kasuta kindlasti tuleohutusabinõuded, näiteks hoia kustuti igaks juhuks läheduses. Enne kui alustad külmunud koha lahti sulatamist, vaata, et sulanud vesi saaks liikuda.

Teine võimalus on kasutada spetsiaalset aurugeneraatorit, millega torustikku seestpoolt sulatada. Sellist teenust pakuvad torude sulatamisele spetsialiseerunud firmad. Eestis on mitmeid teenusepakkujaid, kes aitavad külmunud torusid sulatada.

Kui ruumid on liiga jahedad, tuleb tõsta temperatuuri olenevalt võimalustest. Näiteks saab kasutada teisaldatavat radiaatorit.

Lase veel tilkuda

Liikuv vesi ei külmu! Seda on näha ka jõgede, ojade ning mere puhul. Liikuv vesi külmub tunduvalt kõrgematel miinuskraadidel kui seisev vesi. Kui järvevesi külmub juba 2-5 miinuskraadi puhul, siis liikuvad veekogud hakkavad külmuma alles püsivate kõrgete miinustemperatuuride juures.

Kui torustik kipub külmuma, jäta vesi ajutise lahendusena kergelt nirisema. See teeb küll veearve suuremaks, kuid lõhkine torustik ja veekahjustused lähevad veel kulukamaks.

Võta vesi torustikust välja

Kui sul on suvila või maakodu, mida külastad pigem harva on kõige mõistlikum igaks juhuks peakraan kinni keerata või torustikust vesi sootuks välja lasta. See võib olla küll ebamugav protsess, kuid Eesti talved võivad üllatada üsna suurte miinuskraadidega.

Kuidas ennetada torude külmumist?

Uutes majadel üldjuhul torude külmumisega probleeme pole. Uued torud on tihtipeale lisaisolatsiooniga. Kui torustik on kaevatud piisavalt sügavale, ei pea hoonest väljas asuva torustiku pärast muretsema. Eestis tuleb torud kaevata vähemalt 1,5-2m sügavusele, mis on külmapiirist allpool. Tihtipeale külmub vesi veearvesti ümbruses ning see puruneb. Lihtsam on hoida see hoone osa püsivalt plusstemperatuuridel.

Soojusta veetorude ruum

Olenevalt torude asukohast, tuleks soojustada ruum vähemalt minimaalselt, et hoida ruumis plusskraade. Kui pesemisvõimalused asuvad teises hoones, tuleb eriti hoolas olla, et eesruumides, kus tihtipeale asuvad torud, ei pääse külm neile ligi. Kui oled tüdinenud külmuvatest torudest, tuleb tekitada eelarve, et ruumid kasvõi minimaalselt soojustada. Nii hoiad pikemas perspektiivis palju aega ning raha kokku.

Hea on lasta teha termopildistamine. See maksab paarsada eurot, kuid näitab hästi, kus asuvad hoones külmasillad või kus puutub soojustus sootuks. Termokaamera töötab kõige paremini suurte temperatuuride erinevuse puhul. Seetõttu ongi just talvel parim aeg teha termoanalüüsi läbiviimiseks.

Isoleeri torud

Tänapäeval paigaldatakse külmadesse kohtadesse ja ka üleminekukohtadesse eelisoleeritud torustik. Nendele on isolatsioon juba eelnevalt lisatud ning niin on külmumisoht väiksem.

Kui leiad koha, kus vesi kipub torudes külmuma, tasub selle ümber lasta paigaldada selleks ettenähtud lisaisolatsioon. Nii ei pea korduvalt enam end vaevama külmuvate torudega.

Üldiselt aitab külmunud torude vastu sulatamine, ruumi soojustamine, torude isoleerimine ning loomulikult õige paigaldus. Kui renoveerid kodu või vajad abi külmunud torustiku sulatamisega, leia omale asjatundlik koostööpartner.

Allikas: hange.ee

Muudame nähtamatu nähtavaks.

EVEL pressiteade

19.11.2022

Muudame nähtamatu nähtavaks!

Ülemaailmset tualetipäeva peetakse igal aastal 19. novembril. Seda tähistatakse juba alates 2013. aastast. Tualetipäeva hakati tähistama seetõttu, et tõsta inimeste teadlikkust reovee puhastamise vajadusest ja selle tähtsusest meie elukvaliteedile ja hügieenile. Kas teadsite, et rohkem kui 3,6 miljardil inimesel maailmas puudub ohutu reovee ärajuhtimise ja puhastamise võimalus.

Ebapiisavad reovee puhastamise lahendused saastavad otseselt meie keskkonda, nii jõgesid, järvi, merd kui ka pinnast, mille tulemusena halveneb ka põhjavee kvaliteet ning joogiveevaru.

Eestis on reovee puhastamise tase suhteliselt kõrge. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt on Eestis ühiskanalisatsiooniga ühendatud lausa 82% elanikest. Eestis on üle 17 600 kilomeetri ühiskanalisatsioonitorustikke, mille toimise ja töökorras hoidmisega tegelevad vee-ettevõtjad igapäevaselt. Selliste suurte taristusüsteemide haldamine nõuab kvalifitseeritud tööjõudu ja rahalist ressurssi, et igapäevane vajalik hooldus ja investeeringud saaksid õigeaegselt tehtud. Veetaristu korrashoiu eest seisavad vee-ettevõtted, kuid nende tegevust märkame sageli alles siis, kui vesi enam kraanist ei jookse või reovesi tekitab ummistusi. Märkame vee-ettevõtete tegevust ja muudame nähtamatu nähtavaks!

https://www.worldtoiletday.info/

Seoses ilmade külmenemisega suureneb tõenäosus veetorude külmumiseks. Kuidas külmumisest hoiduda?

Veemõõdusõlm olgu soojustatud

Kuna üldjuhul on veemõõdusõlm keldris, siis aitaks kindlasti keldri akende ja uste soojustamine. Vundamendi läbiviik või mõni muu toru sisenemise koht majja ongi kõige ohtlikum külmumiskoht. Tavaliselt on külma silde tekkimise põhjuseks soojustamata vundament ja kütmata või mitte piisavalt köetud ruum.

Kasutuses olevates hoonetes tuleb vaadata üle kogu veevärk veendumaks, et liigne külm ei pääseks ligi. Soojustada torustik, mis võib enim olla mõjutatud välistemperatuurist.

Liiga madal õhutemperatuur veemõõdusõlmes ohustab ka veearvesti töökorda ja arvestid kipuvad rikki minema. Seetõttu oleks inimestele palve külmaperioodil oma veearvestil “silma peal hoida”, et see töökorras oleks. Lihtsam on arvestit soojas hoida kui hiljem väljavahetamisega kaasnevad kulusid kanda.

AS Emajõe Veevärk pakub teenustööna kliendi soovil maakraani sulgemist ja vajadusel kaugloetava arvesti eemaldamist ning hoiustamist (teenuse maksumus 30.-€ koos km-ga). Tuletame meelde, et maakraan kuulub vee-ettevõtjale, kes ainsana võib seda sulgeda ja avada.

AS Emajõe Veevärk

Lühiülevaade AS Emajõe Veevärk uuendatud kaameravalve süsteemist ja Elva joogiveepuhasti automaatikalahenduse täiendustest

AS Emajõe Veevärk soetas uuendatud videovalve süsteemi, mis tagab tuleviku tarbeks valmiduse seirata operatiivsemalt vee-ettevõtte suuremaid joogivee ja- reoveepuhasteid, läbiviidud hanke käigus soetati lisaks valvekaamerad Elva joogiveepuhastile.

Kaameravalve parendamiseks soetati 32 kaamera lisamise võimekusega keskseade videote salvestamiseks ja paigaldati kaks väliskaamerat vee-ettevõtte suurima joogiveepuhasti territooriumi jälgimiseks.

Elva joogiveepuhasti valvekaamerate kuvatõmmised:

Lisaks uuendas ja arendas AS Emajõe Veevärk Elva joogiveepuhasti automaatikaprogrammi ülesehitust. Arenduse järgselt on joogiveepuhasti elektri-automaatika lahendusele tagatud ligipääs tervikuna kõikidele automaatikakontrolleri programmi osadele. See tähendab, et automaatikarikke puhul on selle likvideerimise aeg oluliselt kiirem ning parandamine lihtsam. Lisaks loodi valmidus tulevikus lisanduvate kahe uue puurkaevu juhtimiseks. Eelkirjeldatud lahenduse abil parendati AS Emajõe Veevärk suurima joogiveepuhasti toimekindlust, mis omakorda toetab keskkonnasäästlike ja -kaitselisi lahendusi.

Elva joogiveepuhasti automaatika uuendamise tööd:

                   

Töid kaasrahastati Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 2014-2020 projektist ER29 “Emajõe-Pskov WMP-2”. Projekti kogumaksumus on 660 000,00 eurot, millest Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000,00 euro ulatuses. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/

 

Skip to content