Lähtuvalt 2015 aastal ÜRO peaassambleel vastuvõetud ülemaailmse säästva arengu tegevuskava (aastani 2030) ühest eesmärgist, muuta veekasutus kõikides sektorites oluliselt tõhusamaks ja tagada magevee säästlik ammutamine ja kasutamine, on AS Emajõe Veevärk otsustanud lõpetada tarbijatele alates 01.01.2024 kastmisvee arvestite paigaldamise ning edaspidi lähtutakse üldpõhimõttest, et ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist võetud vee kogusega. Enne 31.12.2023 kastmisveele soodustuste saamiseks paigaldatud täiendavaid arvesteid aktsepteerib AS Emajõe Veevärk soodustuse saamiseks, kuni vastava arvesti taatlustähtaja saabumiseni (Mõõteseaduse määruse nr 65 lisa punkti 4.1 kohaselt on vee-ettevõtja ja tema kliendi vahelise arvestuse aluseks oleva veearvesti taatluskehtivusaeg 5 aastat).
Ühisveevärgist pakutava joogivee kastmiseks kasutamine ei ole keskkonna säästmise ning veevarude hoidmise seisukohast jätkusuutlik lahendus ja ohustab otseselt põhjaveevarusid. Seda, et põhjaveest saadav joogivesi on väärtuslik ja piiratud ressurss, mida peab tarbima säästlikult, tuleb teadvustada kõigil vee-ettevõtjatel ja Eesti elanikel. Ühisveevärgist võetava joogivee kasutamine kastmiseks suurendab keskkonna jalajälge.
Vee-ettevõtjad peavad muuhulgas kinni pidama igale puurkaevule Kliimaministeeriumi poolt kehtestatud põhjavee kasutamise mahust, mida ei tohi ületada. Põhjavee väljapumpamise maht tugineb teaduslikel uuringutel ja liigpumpamise korral võib kogu piirkonna põhjavee kasutamine joogiveena ohtu sattuda. Ühisveevärgi taristu planeerimisel ja rajamisel arvestatakse kehtestatud piirmahtudega, eesmärgiga tagada kõigile tarbijatele joogivesi.
Põhjaveekihtidest pumbatav joogivesi on väärtuslik ja piiratud ressurss, seega on meie, kui vee-ettevõtja kohus, anda oma panus põhjavee varude kaitsmisele ja suunata tarbijaid säästlikule vee kasutusele.
Taimede kastmiseks soovitame panustada sademevee kogumise lahendustesse, mis on kõige keskkonnasäästlikum lahendus. Juba täna tuleb mõelda sellele, kuidas minna vastu järgmisele suvele ja kas majapidamises leidub võimalusi pikemaks perioodiks vee kogumiseks. Probleemi lahendustele peavad mõtlema mitte ainult elanikud, vaid ka uusi projekte planeerivad kinnisvaraarendajad. Mitmetes riikides on suundumus juba elamute planeerimisel arvestada kastmisvee tarbimise vajadusega ja vajalik kastmisvee kogumissüsteem projekteeritakse ehitise ühe osana.