Tähtis Lühiülevaade AS Emajõe Veevärk uuendatud kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemist (SCADA)

AS Emajõe Veevärgi viis ellu kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) süsteemi moderniseerimise ja objektide
visualiseerimise tööde projekti. Kaugjälgimissüsteemi moderniseerimise tööde leping sõlmiti juuli 2020 Tartu
ettevõttega Atemix Tööstusautomaatika OÜ, kes oli hanke soodsaim pakkuja. Lepingu hinnaks ilma
käibemaksuta oli 169 697,00 eurot. Lepingu tulemina valmis sel kevadel ettevõtte SCADA moderniseerimise ning
objektide visualiseerimise projekt.
Tööde käigus moderniseeriti AS-i Emajõe Veevärk kaugjälgimis- ja juhtimissüsteem ja visualiseeriti ehitised
(edaspidi objektid), mis ei olnud kaugjälgitavad ehk automaatseid rikketeavitusi ei saadetud ning seadmete
olukorda ei olnud võimalik ilma objekti külastamata hinnata. SCADA süsteemi moderniseerimine tagas
võimaluse talletada ja arhiveerida varasemast rohkem teavet ning suurendada kaugjuhtimise võimalusi kõigis
AS Emajõe Veevärgi opereerimispiirkondades (kokku kaheteistkümnes kohalikus omavalitsuses). Lisaks
parandati kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi kasutajamugavust toetamaks vee-ettevõtte poolt opereeritavates
asulates ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimekindlust ning tagada kiirem reageerimine avariide korral.

Projekti lühiülevaade
AS´i Emajõe Veevärk varasem SCADA platvormi põhivaade tugines reaalsel kaardivaatel. Erinevad haldusalad
olid eraldatud valdade põhjal. 2017. aastal leidis aset valdade haldusreform ja 2018. aastal sai AS Emajõe
Veevärk vee-ettevõtjaks Lääne-Virumaal Vinni vallas, mis tingisid omakorda vajaduse uuel lahenduse järgi, sest
varasem kaardivaade oli aegumas.
Vana SCADA põhivaade:

Uue SCADA platvormi ülesehituses otsustasime kasutusele võtta “metroo vaate”. Iga ruuduke avab vaate antud piirkonna objektidele, number ruudu sees viitab alarmidele (punane-aktiivne; pruun-kviteeritud) antud piirkonnas. Igal operaatoril tekkis võimalus saada otse ülevaade personaalselt hallatavates objektidest. Lahendus võimaldab kuvada kõikide objektide loetelu ja teostada erinevad selektsioone objekti tüübi järgi. Selle nimekirja abil saame kiire ülevaate objektide tüübi kaupa (näiteks ülevaade kõikidest joogiveepuhastitest).

Uue SCADA põhivaade:

Uue platvormiga muudeti kõikide objektide üldvaade. Kirevavärviline vaade asendus “plokk-süsteemiga” mille värvilahendus on lihtsam ning alarmide olemasolu silmatorkavam. Analoogväärtustele lisandusid viimase 6 tunni graafikud, et anda operaatoritele kiire tagasiulatuv ülevaade tööprotsessist ja võimalikest häiringutest – kui graafik on väljunud tavapärasest tööpiirkonnast, on tegemist protsessi ebaloomuliku väärtusega.

AS’i Emajõe Veevärk suurima, Elva joogiveepuhasti vaade vanas SCADAs:

AS’i Emajõe Veevärk suurima, Elva joogiveepuhasti vaade uues SCADAs:

Reoveepuhasti vaade vanal platvormil:

Reoveepuhasti vaade uuel platvormil:

SCADA poolt genereeritavates graafikutes muutus väärtuste täpsus detailsemaks. Lisaks tekkis võimalus genereerida kindlas ajavahemikust andmetabel, kuhu luuakse andmed näitude kohta kindlatel ajahetkedel.

Trendide vaade vanas SCADAs:

Trendide vaade uues SCADAs:

Lisaks paigaldati 26 joogiveepuhastisse, mis varasemalt SCADA’ga seotud ei olnud, kaugjälgimiskilbid. Nendelt objektidel on tänasel päeval kätte saadav oluline informatsiooni seadmete toimekindluse ja avariide osas: väljuva vee rõhk ja vooluhulk, elektrivarustuse rike ja temperatuuri olek.

Joogiveepuhasti vaade uues SCADAs:

Oluline muudatus, mis kogu projekti käigus uuenduse läbis, on ka alarmide SMS süsteem. Vanal platvormil oli see funktsioon olemas, ent nii riist- kui tarkvaraliselt aegunud ja mittetöötav. Kogu süsteem viidi kaasaegsema lahenduse peale, alarmide edastus toimub  SMS’dena, mis võimaldab riketele operatiivsemalt reageerida.

Lisaks loodi iga objektitüübi kohta andmeedastuse standard. Varasemalt on AS’i Emajõe Veevärk SCADA’sse objekte liidestanud väga palju erinevaid ettevõtteid erinevatel aegadel ja kõigil on olnud oma käekiri ning nägemus toimingutest, seega visualiseeritud objektid on väga erineva ülesehituse ja visuaaliga. Edaspidi lisatavad objektid liidestatakse etteantud standardi põhjal, et nii ülesehituselt kui visuaalselt tekiks ühtne andmete struktuur. Kui andmeedastus objektilt serverisse on tehtud korrektselt standardi põhjal, on visualiseerimine teostatav isegi vee-ettevõtte töötajate poolt.

Projekti käigus paranes operaatorite jaoks kasutajamugavus ning turvalisus rakenduse sees toimetamisel. Kui varasemalt oli kõikide operaatorite kasutuses kaks ekraani, mida sai sõbralikult jagada, siis nüüd on kõigil personaalne rakenduse vaade. Lisaks on platvormil mobiilne tugi ehk nutitelefonis vastava rakendusega on SCADA’le ligipääs tagatud. Iga kasutaja sisselogimisest/sisselogimise katsest ja parameetrite muutmistest- nupuvajutustest jääb maha logi. Viimane on oluline aspekt ettevõtte turvalisuse ja toimekindluse poole pealt.

 

Töid kaasrahastati Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projektist ER29 “Emajõe-Pskov WMP-2”. Projekti kogumaksumus on 660 000,00 eurot, mis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000,00 euro ulatuses. Projekti partneriteks on Pihkva munitsipaalettevõte Gorvodokanal ja AS Emajõe Veevärk. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/

Improving the quality of shared assets by reducing their pollution load from utility sewer systems of towns and rural areas in the programme territory (Pskov area and south Estonia).

Projekti kaasrahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020

Koostatud partneri AS Emajõe Veevärk poolt.

Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

 

Talumistasu vee- ja kanalisatsioonitaristu talumise eest oma kinnistul

Hea AS-i Emajõe Veevärk Klient!

Maatulundusmaa omanikul on õigus taotleda vee- ja kanalisatsioonitaristu talumise eest oma kinnistul talumistasu.

Talumistasu võib kinnisasja omanik taotleda ka tema kinnistule ulatuva kaitsevööndi eest, kui rajatis ise paikneb väljaspool konkreetset kinnistut.

AS-le Emajõe Veevärk kuuluvate rajatiste paiknemist kinnistutel saab kontrollida Maa-ameti geoportaalist, valides vasakpoolsest menüüst „Kitsenduste rakendus”.

Kinnisasja omanikul tuleb tasu saamiseks esitada taotlus, olenemata sellest, kas talumiskohustus tuleneb seadusest, on sõlmitud maa kasutamise leping (isikliku kasutusõiguse seadmise leping, asjaõigusleping, servituudileping, maaleping vms maa kasutamiseks sõlmitud leping) või on seatud sundvaldus.

  • Ühisvara puhul esitab taotluse kinnistusraamatusse kantud isik.
  • Kaasomandis oleva kinnisasja puhul võivad taotluse esitada kaasomanikud ühiselt või üks kaasomanikest esindajana volituse alusel. Kui kaasomanikud ei esita taotlust ühiselt, esitab kaasomanik taotluse vastavalt talle kuuluva mõttelise osa suurusele.

Taotlus tuleb esitada evv@evv.ee või postiga AS Emajõe Veevärk Sõbra 56, 50106 Tartu.

Taotlus tuleb esitada hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. juuliks.

Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.

Kui taotlus on kord esitatud, siis seda igal aastal uuesti esitama ei pea. Esitatud taotluse alusel maksame tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni.

 

Lugupidamisega

AS Emajõe Veevärk

Skip to content