Hea Tarbija
Setomaa vallas Saatse külas toimub kolmapäeval, 18.03.2026 ajavahemikul kell 10.00-14.00 veekatkestus seoses hooldustöödega Saatse joogiveepuhastis.
Taastame veeteenuse esimesel võimalusel.
Peale veekatkestust võib esineda veesurve kõikumisi ja kõrvalekaldeid veekvaliteedis.
Palume vabandust ebamugavuste pärast!
Hea Tarbija
Tartu vallas Äksi alevikus Äksi joogiveepuhasti piirkonna tarbijatel toimub esmaspäeval, 16.03.2026 ajavahemikul kell 10.00-14.00 veekatkestus seoses Äksi joogiveepuhasti rekonstrueerimistöödega.
Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda lühiajaliselt kõrvalekaldeid.
Vabandame ebamugavuste pärast!
Soovitame paberarve asemel kasutada elektroonilist arvet –
kas e-arvet pangas või arvet e-postile.
Arve edastamise viisi muutmiseks palume pöörduda
AS-i Emajõe Veevärk klienditeeninduse poole
📞 telefonil +372 731 1840
✉️ e-posti aadressil evv@evv.ee
⚠️ Tähelepanu!
E-arve tellimine pangas ei tühista automaatselt paberarve tellimust.
Paberarve tellimuse lõpetamiseks tuleb eraldi võtta ühendust meie klienditeenindusega.
E-arvet saab tellida järgmistes pankades:
Lisaks saab alati vaadata ja tasuda arveid AS-i Emajõe Veevärk iseteeninduses.
Parimate soovidega
AS Emajõe Veevärk
Külmade ilmadega võivad veetorud külmuda eelkõige kütmata ja soojustamata ruumides ning halva või puuduliku isolatsiooni tõttu. Probleeme esineb sagedamini veemõõdusõlmes, torustiku üleminekukohtades ja vanemates hoonetes.
Hoia veemõõdusõlme ruumi temperatuur vähemalt +3 °C
Väldi tuuletõmbust ja sulge aknad ning praod
Isoleeri torud (vajadusel kasuta küttekaablit)
Suvemajades lase torud talveks veest tühjaks
Külmumisohu korral lase vesi ajutiselt kergelt nirisema
Torude külmumist aitab vältida õige paigaldus, hea soojustus ja regulaarne kasutus. Ulatusliku külmumise korral soovitame pöörduda professionaalsete torutööde tegijate poole.
Talvel tühjana seisvates hoonetes on kõige kindlam lasta vee-ettevõttel liitumispunktist vesi sulgeda ja arvesti eemaldada.
Artikkel EVEL-i kodulehel Kuidas vältida veetorude külmumist pakasega: soovitused koduomanikele – Evel
Lugeja küsib: miks veetorud lõhkevad pärast külmaperioodi? Lugeja küsib: miks veetorud lõhkevad pärast külmaperioodi? | Tehnika | ERR
Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt on koostatud artikkel, mille eesmärk on selgitada teemat tasakaalukalt ja toetada faktipõhist arusaama joogivee kvaliteedist.
Artikli leiate siit: https://evel.ee/uudised/evel-uudised-4-4-2-2-2/
Facebooki postitus: https://www.facebook.com/share/1EBYYLKvoX/?mibextid=wwXIfr
Joogivesi on inimese tervise ja heaolu aluspõhi. Seetõttu on eriti oluline, et joogivee kohta jagatav teave oleks tõenduspõhine ja selgelt esitatud. Paraku levib sotsiaalmeedias üha enam mitte-teaduslikku ja emotsionaalselt laetud valeinfot – videosid ja postitusi, mis hirmutavad tarbijaid, esitavad valeväiteid või jätavad olulise info välja. Sageli on sellise sisu tegelik eesmärk hoopis suunata inimesi ostma konkreetset toodet või teenust, mitte pakkuda objektiivset infot joogivee kvaliteedi kohta.
Ühisveevärgi joogivesi peab vastama Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded on sätestatud sotsiaalministri määruses nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.
Joogivee kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt nii vee-ettevõtte kui ka Terviseameti poolt. Süsteemne proovivõtt ja analüüsid annavad usaldusväärse ülevaate joogivee kvaliteedist ning võimaldavad tagada, et joogivesi vastaks kehtestatud nõuetele. Kõrvalekallete tuvastamisel rakendatakse viivitamata vajalikke meetmeid ja vajadusel teavitatakse ka tarbijaid.
Eestis on joogivee kvaliteedi kohta kättesaadav usaldusväärne ja ajakohane teave Terviseameti avalikus andmebaasis. Sealt on võimalik otsida oma piirkonna joogivee analüüside tulemusi ning veenduda, kas need vastavad kehtestatud nõuetele. Andmebaas sisaldab nii mikrobioloogiliste kui ka keemiliste näitajate andmeid ning märgib ära kõik võimalikud kõrvalekalded koos selgitustega.
Tutvu oma piirkonna joogivee kvaliteediga SIIN.
Eesti joogivesi on rangelt kontrollitud ja vastab kõrgetele kvaliteedistandarditele. Sotsiaalmeedia sisu võib olla informatiivne, kuid joogivee puhul tasub lähtuda kontrollitud ja teaduspõhisest infost, et teha teadlikke otsuseid oma tervise ja tarbimisharjumuste osas.
Emajõe Veevärk AS tellimusel alustab Merko Ehitus Eesti AS projekti “Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine” ehitustöödega 11. augustil 2025.
Projekti raames rajatakse 2766 meetrit veetoru, 1667 meetrit isevoolset kanalisatsioonitoru ja 1357 meetrit survekanalisatsioonitoru. Lisaks rajatakse üks reoveepumpla ning rekonstrueeritakse Äksi joogiveepumpla.
Kaevetöödega alustatakse Äksi aleviku Saadjärve tänava ja Järve tänava ristmikult ning liigutakse Kukulinna küla poole. Liigeldes palume järgida ajutist liikluskorraldust.
Kaevetööd on plaanis lõpetada selle aasta detsembris. Haljastuse ja katete taastamistööd lõpetatakse 2026. aasta kevadel. Tööde lõpptähtaeg on 31.05.2026.
Küsimuste korral vastab meeleldi objektijuht Jaanus Kukk, tel 510 1552.
AS Emajõe Veevärk esindaja ja omanikujärelevalve tegija on Margus Sinimäe, tel 5197 7925 või 7311840.
AS Emajõe Veevärk ja Merko Ehitus Eesti AS paluvad koos mõistvat suhtumist ning vabandavad ajutiste ebameeldivuste pärast!
Tartu valla Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise projekti ehitustööde abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 1 188 650,32. Tartu Vallavalitsus rahastab projekti 662 059,46 euro ulatuses ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab projekti 526 590,86 euroga.
Viimastel aastatel on avalikkuses sagenenud arutelud joogivee kvaliteedi teemal. Mure, kas kraanivett võib ohutult juua, on mõistetav, kuid Eestis kehtiv joogivee kvaliteedi tagamise süsteem on selge ja toimiv. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) selgitab, millised on peamised sammud joogivee kvaliteedi tagamiseks ja millised riskid vajavad tähelepanu.
Eestis kasutab ligi 90% elanikkonnast ühisveevärgi vett, mida kontrollitakse regulaarselt vastavalt kehtivatele tervisenõuetele. See tähendab, et ühisveevärgist tulev vesi on reeglina tervisele ohutu ja vastab kvaliteedistandarditele.
Veekvaliteedi tagamine on pikaajaline ja süsteemne protsess, kus osalevad nii vee-ettevõtted kui ka riiklik järelevalveasutus, milleks on Terviseamet, kes korraldab seiret ning teeb riiklikku järelevalvet joogivee üle.
Eesti joogivee kvaliteeti reguleerivad ranged nõuded, mis põhinevad Euroopa Liidu joogiveedirektiivil ja Eesti veeseadusel. Vee-ettevõttel on kohustus tagada, et kraanivett saab ohutult tarbida. Selleks peab vee-ettevõte:
Lisaks vee-ettevõtete enda analüüsidele kontrollib ka Terviseamet joogivee kvaliteeti. Pisteline järelevalve ja lisakontrollid viiakse läbi vastavalt veevärgi ohutasemele.
2023. aastal uuendatud veeseaduse kohaselt hinnatakse joogivee kvaliteeti kogu veevarustusahelas. Varasemalt kontrolliti vee kvaliteeti peamiselt kraaniotsast, kuid uue seaduse järgi algab kontroll juba veevõtukoha valgalast või toitealast ning hõlmab kogu tarne- ja puhastusprotsessi. See tõstab tarbija turvalisust ning aitab vähendada riske, mis võivad tekkida vahepealses etapis, näiteks torustikes.
Joogiveenormist suurem rauasisaldus on Eestis suhteliselt tavaline probleem, eriti piirkondades, kus kasutatakse põhjaveel põhinevat veevarustust. Kuigi rauasisaldus ei ohusta otseselt tervist, võib see muuta vee maitse, lõhna ja välimuse ebameeldivaks. Näiteks võib vesi muutuda häguseks, kollakaks ja selles võib seistes tekkida pruun sete. Samas vähendatakse neid mõjusid tõhusa veepuhastuse ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Vee-ettevõtted on teinud suuri investeeringuid infrastruktuuri uuendamisse, et tagada parem vee kvaliteet.
Coli-laadsete bakterite esinemine joogivees või joogivee reostused on näited veevõrgu lokaalsest ja ajutisest rikkest. Tegemist on erandjuhtudega, mis näitavad vajadust parandada taristut ja tugevdada veeteenuste kvaliteeti teatud piirkondades, kuid ei peegelda joogivee olukorda kogu riigis.
Terviseameti 2023. aasta kokkuvõte joogivee kvaliteedist Eestis näitab, et:
Tallinna Vesi, suurim joogivee käitleja Eestis, võtab aastas oma veevõrgust üle 3000 proovi. Nendest 99,9% vastavad joogivee kvaliteedinõuetele. See on selge tõend selle kohta, et kvaliteedikontroll on Eestis usaldusväärne ja tõhus ning joogivesi on meil üldiselt väga hea kvaliteediga.
Eestis on kraanivesi joogivesi ning selle eelnev keetmine ei ole vajalik. Kraanivee keetmine võib olla vajalik ainult juhul, kui vee-ettevõte teavitab ohuolukorrast või rikkest veesüsteemis. Sellisel juhul saadab vee-ettevõte tarbijale vastava teate.
Eestis avaldavad vee-ettevõtted regulaarselt andmeid oma piirkonna vee kvaliteedi kohta. Kui tarbijatel on kahtlusi või küsimusi, soovitame pöörduda oma vee-ettevõtte poole, kes saab pakkuda konkreetset ja usaldusväärset teavet.
Praktilised soovitused kraanivee tarbijatele:
Kuigi joogivee kvaliteet on Eestis pidevalt põhjalikult kontrollitud, soovitatakse ka tarbijatel aeg-ajalt veenduda, et nende kodune torustik ja paigaldised ei mõjuta vee kvaliteeti. Vananenud või roostes torustikud võivad mõjutada kraanivett ka siis, kui ühisveevärgist tulev vesi on normidele vastav.
Tarbijatel on soovitatav:
Samuti on soovitatav eraveevärkide (puurkaevud, salvkaevud) omanikel regulaarselt kontrollida oma kaevu ja torustiku seisukorda ning teha aeg-ajalt veeproove.
AS Emajõe Veevärk teatab, et alustab alates 01.02.2025 Setomaa vallavolikogu 31.10.2024 nr 26 otsuse alusel Setomaa valla haldusterritooriumil Värska alevikus, Mikitamäe külas, Obinitsa külas, Meremäe külas, Saatse külas, Matsuri külas ja Määsi külas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist.
AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas kehtib tarbijatele Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud 28.02.2024 otsusega nr 9-3/2024-003 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 5,255 €/m3. Tasu võetud vee eest on 2,174 €/m3 ning tasu reovee ärajuhtimise ning puhastamise eest on 3,081 €/m3. Hinnad sisaldavad käibemaksu.
AS Emajõe Veevärk hakkab tarbijate juures kaugloetavaid veearvesteid vahetama või paigaldama alates 13. jaanuarist 2025.
Lähtuvalt seadusandlusest sõlmitakse lepingud tarbimiskoha omanikuga. Kui tarbimiskohaks on kortermaja, siis sõlmitakse lepingud korteriühistu esindajaga. Kaasomandis oleva tarbimiskoha korral sõlmitakse leping volitatud esindajaga. Korteritega eraldi lepinguid ei sõlmita.
AS Emajõe Veevärk palub tarbimiskoha omanikul esitada lepingu muutmise avaldus läbi vee-ettevõtte kodulehe www.evv.ee iseteeninduskeskkonna.
Iseteeninduskeskkond palub esmalt ennast kasutajaks registreerida (id-kaardi, mobiili-id või smart-id-ga) ja peale e-postile saadud teate kaudu kinnitamist, saab iseteeninduskeskkonda juba sisse logida. Lepingu muutmise avaldus on leitav vasakul menüüribal Avaldused all. Iseteeninduskeskkonnas saate muuhulgas vaadata sõlmitud lepinguid, teatada veearvesti näitu, vaadata tarbimise ja maksete ajalugu ja tasuda arveid.
Arvestite, mis ei ole kaugloetavad, näitu on mugavalt võimalik teatada:
AS Emajõe Veevärk esitab tarbijale arve teenuse kasutamise eest kord kuus. Kui teenust tarbitakse kuus vähem kui 1 m3, siis arvet ei esitata.
Sularahas arveldamist ei toimu!
Tarbijal, kes kasutab ainult ühiskanalisatsiooni-teenust, peab olema ühiskanalisatsiooni juhitavale joogivee süsteemile paigaldatud, kas vee-ettevõtte poolt plommitud mehaaniline veearvesti (mille näit tuleb teatada AS-ile Emajõe Veevärk hiljemalt teenuse kasutamise kuule järgneva kuu 3. kuupäevaks) või vee-ettevõtte poolt paigaldatud tasuline (vastavalt vee-ettevõtte kehtivale hinnakirjale) kaugloetav veearvesti.
Küsimuste korral helistada telefonidel 7311840, 7311843 või kontakteeruda e-posti teel aadressil evv@evv.ee.
Lugupidamisega
AS Emajõe Veevärk
AS Emajõe Veevärk peatab alates 27.11.2024 veeteenuse osutamise ühisveevärgi veeteenuse tarbijatel, kes pole siiani AS-ga Emajõe Veevärk ühendust võtnud seoses lepingu vormistamise ja veearvesti paigaldamisega.
Veeteenuse taasavamiseks peab kinnistu omanik esitama AS Emajõe Veevärk kodulehe iseteeninduses lepingu muutmise avalduse. Seejärel AS-i Emajõe Veevärk lukksepp lepib kinnistu omanikuga kokku sobiva aja veearvesti paigaldamiseks või vahetamiseks ja kinnistu omanikule saadetakse allkirjastamiseks teenusleping.
Küsimuste korral pöörduda AS-i Emajõe Veevärk tel. 7 311 840 (E-R kell 8-12; 13-17) või kirjutada e-posti aadressile evv@evv.ee
NB! Veeteenuse tohib avada ainult AS Emajõe Veevärk. Kinnistu omanikul või kolmandatel isikutel on see keelatud.
