Hea Tarbija
Elva vallas Teedla külas toimub neljapäeval, 23.10.2025 kell 09:00-12:00 veekatkestus seoses hooldustöödega Teedla joogiveepuhastis.
Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda kõrvalekaldeid.
Vabandame ebamugavuste pärast!
Hea Tarbija
Nõo vallas Laguja/Sassi külas toimub teisipäeval, 21.10.2025 ajavahemikul kell 09:00-13:00 veekatkestus seoses vajalike remonttöödega Laguja puurkaevus.
Taastame veeteenuse esimesel võimalusel.
Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda kõrvalekaldeid.
Vabandame ebamugavuste pärast!
Hea Tarbija
Nõo vallas Luke külas toimub esmaspäeval, 20.10.2025 ajavahemikul kell 13:00-16:00 veekatkestus seoses hooldustöödega Luke joogiveepuhastis.
Taastame veeteenuse esimesel võimalusel.
Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda lühiajaliselt kõrvalekaldeid.
Palume kortermajade esindajatel edastada info kõigile majaelanikele.
Vabandame ebamugavuste pärast!
Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt on koostatud artikkel, mille eesmärk on selgitada teemat tasakaalukalt ja toetada faktipõhist arusaama joogivee kvaliteedist.
Artikli leiate siit: https://evel.ee/uudised/evel-uudised-4-4-2-2-2/
Facebooki postitus: https://www.facebook.com/share/1EBYYLKvoX/?mibextid=wwXIfr
Joogivesi on inimese tervise ja heaolu aluspõhi. Seetõttu on eriti oluline, et joogivee kohta jagatav teave oleks tõenduspõhine ja selgelt esitatud. Paraku levib sotsiaalmeedias üha enam mitte-teaduslikku ja emotsionaalselt laetud valeinfot – videosid ja postitusi, mis hirmutavad tarbijaid, esitavad valeväiteid või jätavad olulise info välja. Sageli on sellise sisu tegelik eesmärk hoopis suunata inimesi ostma konkreetset toodet või teenust, mitte pakkuda objektiivset infot joogivee kvaliteedi kohta.
Ühisveevärgi joogivesi peab vastama Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded on sätestatud sotsiaalministri määruses nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.
Joogivee kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt nii vee-ettevõtte kui ka Terviseameti poolt. Süsteemne proovivõtt ja analüüsid annavad usaldusväärse ülevaate joogivee kvaliteedist ning võimaldavad tagada, et joogivesi vastaks kehtestatud nõuetele. Kõrvalekallete tuvastamisel rakendatakse viivitamata vajalikke meetmeid ja vajadusel teavitatakse ka tarbijaid.
Eestis on joogivee kvaliteedi kohta kättesaadav usaldusväärne ja ajakohane teave Terviseameti avalikus andmebaasis. Sealt on võimalik otsida oma piirkonna joogivee analüüside tulemusi ning veenduda, kas need vastavad kehtestatud nõuetele. Andmebaas sisaldab nii mikrobioloogiliste kui ka keemiliste näitajate andmeid ning märgib ära kõik võimalikud kõrvalekalded koos selgitustega.
Tutvu oma piirkonna joogivee kvaliteediga SIIN.
Eesti joogivesi on rangelt kontrollitud ja vastab kõrgetele kvaliteedistandarditele. Sotsiaalmeedia sisu võib olla informatiivne, kuid joogivee puhul tasub lähtuda kontrollitud ja teaduspõhisest infost, et teha teadlikke otsuseid oma tervise ja tarbimisharjumuste osas.
Emajõe Veevärk AS tellimusel alustab Merko Ehitus Eesti AS projekti “Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine” ehitustöödega 11. augustil 2025.
Projekti raames rajatakse 2766 meetrit veetoru, 1667 meetrit isevoolset kanalisatsioonitoru ja 1357 meetrit survekanalisatsioonitoru. Lisaks rajatakse üks reoveepumpla ning rekonstrueeritakse Äksi joogiveepumpla.
Kaevetöödega alustatakse Äksi aleviku Saadjärve tänava ja Järve tänava ristmikult ning liigutakse Kukulinna küla poole. Liigeldes palume järgida ajutist liikluskorraldust.
Kaevetööd on plaanis lõpetada selle aasta detsembris. Haljastuse ja katete taastamistööd lõpetatakse 2026. aasta kevadel. Tööde lõpptähtaeg on 31.05.2026.
Küsimuste korral vastab meeleldi objektijuht Jaanus Kukk, tel 510 1552.
AS Emajõe Veevärk esindaja ja omanikujärelevalve tegija on Margus Sinimäe, tel 5197 7925 või 7311840.
AS Emajõe Veevärk ja Merko Ehitus Eesti AS paluvad koos mõistvat suhtumist ning vabandavad ajutiste ebameeldivuste pärast!
Tartu valla Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise projekti ehitustööde abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 1 188 650,32. Tartu Vallavalitsus rahastab projekti 662 059,46 euro ulatuses ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab projekti 526 590,86 euroga.
Alates 1. juulist 2025 jõustuvad AS Emajõe Veevärgi tegevuspiirkonnas uued veeteenuse ja reovee ärajuhtimise hinnad. Hinnatõus mõjutab otseselt kümnete tuhandete elanike igapäevaseid kulutusi vee- ja kanalisatsiooniteenusele. Kuid miks hinnad tõusevad ja kas see on vältimatu?
Uued hinnad alates 1. juulist
Konkurentsiameti 29. mai 2025 otsusega nr 9-3/2025-010 kehtestatud hinnad:
*Tasu võetud joogivee eest: 2,102 €/m³ ilma käibemaksuta (2,606 € koos käibemaksuga, määr 24%)
*Tasu olmereovee ärajuhtimise ja puhastamise eest (I reostusgrupp): 2,858 €/m³ (3,544 € koos käibemaksuga, määr 24%)
*Tasu suurema saastekoormusega reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest (II reostusgrupp): 3,078 €/m³ (3,817 € koos käibemaksuga, määr 24%).
Miks hinnad muutuvad?
1. Teenuse omahind ei kata kulusid
AS Emajõe Veevärk tõdeb, et praegused hinnad ei vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud kulupõhisuse põhimõttele. Seega tuleneb hinnamuutus seadusest, et tagada vajalik elutähtsa teenuse jätkusuutlikus ning teenuse seaduste nõuetele vastavus ja toimepidevus.
2. Teenuse hinna kujundamisel ei arvestata kogu taristu kulumit
Seni on suurem osa taristu rajamisest ja rekonstrueerimisest tehtud ära Euroopa Liidu toel, kuid toetustele enam loota ei saa, sest Eesti ei ole enam Euroopa Liidu kriteeriumite järgi abi vajav riik. Probleem peitub ka Konkurentsiameti varasemas metoodikas. Nimelt ei ole seni lubatud veeteenuse hinnas arvestada toetuste eest rajatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni taristu amortisatsiooni ehk kulumit kogu ulatuses. See tähendab, et vee-ettevõte ei ole saanud süsteemselt koguda vahendeid selleks, et taristu eluea lõppedes need omafinantseeringuga asendada.
Selle asemel on soovitatud võtta laenu, kuid see pole alati jätkusuutlik lahendus. Laen tuleb tagasi maksta kiiresti ja koos intressidega, samas kui kulumi kaudu oleks võimalik koguda investeerimisraha järk-järgult ja planeeritult.
AS Emajõe Veevärk seisab silmitsi mahuka investeerimisvajadusega: järgmise 12 aasta jooksul on vajalik teostada 80 miljoni euro väärtuses taastusinvesteeringuid. Kuna omafinantseeringut ei ole võimalik kulumi kaudu koguda, tuleks kogu see summa võtta laenuna, mis tuleks tagasi maksta 15 aasta jooksul koos intressidega. See tähendaks, et raha kuluks lisaks teenuse parandamisele ka, finantskulude katmiseks, mis omakorda tähendaks veelgi kõrgemat veeteenuse hinda.
Ettevõte soovib koguda kulumit hinnakomponendina, et vältida olukorda, kus kõik investeeringud tuleb teha laenurahaga. See muudatus on tarbijale pikas perspektiivis soodsam.
3. Suur vajadus investeeringuteks
Joogivee kvaliteet ja keskkonda juhitav heitvesi vajab ajakohast ja hästi toimivat taristut, mille tagamiseks tuleb järjepidevalt ja sihipäraselt investeerida. Kriisideks valmistumiseks on samuti ette nähtud uued nõuded ning kehtestatud on hulk uusi õigusakte, mis on seotud küberturvalisusega, ohutusega, teenuse toimepidevusega. Lihtsustatult selgitades – tegemist on valdkonnaga, mis vajab taristu (pumplate, puhastite, torustike jm) rajamiseks, töös hoidmiseks ning kaasajastamiseks igal aastal investeeringuid.
AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkond asub peamiselt maakonnakeskustest ja suurematest linnadest väljaspool ning teenindab väikeseid asulaid. Veeteenuse hinnast rääkides joonistub selgelt välja seos elanikkonna suuruse, asustustiheduse ja veehinna vahel. Mida vähem inimesi ühe torukilomeetri peal asub, seda kallimaks muutub ühiku hind.
Vajalikud investeeringud on kajastatud iga omavalitsuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas, kuid toome välja iga omavalitsuse kohta suuremad investeerimisprojektid:
*Elva vald: Elva reoveepuhasti laiendamine, Puhja ja Annikoru reovee juhtimine Elva reoveepuhastisse,
*Jõgeva vald: Palamuse ja Pikkjärve reoveepuhasti rekonstrueerimine,
*Kambja vald: Kambja joogiveepuhasti rekonstrueerimine,
*Kastre vald: Roiu reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Luunja vald: Luunja, Kakumäe uue reoveepuhasti rajamine või asulate reovee juhtimine Roiu puhastisse,
*Mustvee vald: Mustvee reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Nõo vald: Nõo reovee juhtimine Elva reoveepuhastisse,
*Peipsiääre vald: Alatskivi reoveepuhasti rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Räpina vald: hetkel suuremaid investeeringuid ei planeerita kuna Mehikoormas ja Aravus lähiajal on rekonstrueerimis- ja laiendustööd teostatud ning tulevikus kogutakse piirkonna tarbijatelt laekuvast veehinnast tehtud investeeringute kulude katet,
*Setomaa vald: Värska reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Tartu vald: Erala reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine,
Vinni vald: Roela ja Tudu ÜVK rekonstrueerimine, laiendamine,
*Valdade vahel jaotuvad kulud: torustike ja pumplate hooldamiseks survepesu auto soetamine, kaugjälgimissüsteemi uuendamine, info -ja küberturvalisuse tagamisega seotud kulud.
4. Kasvavad ootused teenuse kvaliteedile
Tarbijate ja omavalitsuste ootused veeteenusele on ajas kasvanud. Üha olulisemaks muutub lisaks vee kvaliteedi tagamisele ka teenuse töökindlus ja toimepidevus. Järeleandmisi teenuse kontrolli, hoolduse ja investeeringute arvelt ei ole võimalik teha ning selle tagamiseks vajalikud kulud aastate jooksul pigem kasvavad. AS Emajõe Veevärk teeb juba täna joogiveele rohkem omaseiret, kui Terviseamet nõuab. Eesmärk on minimeerida probleemolukordi ning avastada esimesel võimalusel võimalikke joogivee kvaliteedihäiringuid.
Lisaks eeldavad omavalitsused, et vee-ettevõte suudab tagada joogivee kättesaadavuse ka elektrikatkestuste korral – näiteks tormide või suurte lumesadude ajal. See tähendab järjepidavaid investeeringuid tulevikus dubleerivatesse elektrivarustussüsteemidesse nagu generaatorid või taastuvenergiapargid koos salvestustehnoloogiaga.
5. Riiklikud maksumuudatused
*1. juulist 2025 jõustub Eestis uus käibemaksumäär – 24% senise 22% asemel. See mõjutab otseselt ja kaudselt ka veeteenuse lõpphinda. Vesi ja kanalisatsioon on käibemaksuga maksustatavad teenused, mistõttu tõstab see muudatus teenuse hinda sõltumata vee-ettevõtte otsustest.
Tulevikuperspektiiv: hinnatõus või teenuse kvaliteedi langus
Tarbijale tundub hinnatõus koormav. Samas ei ole ilma investeeringuid tegemata võimalik tagada teenuse kvaliteeti ja kestlikkust nii tavaolukorras kui kriisihetkedel.
Kas hinnatõus on vältimatu? Lühidalt – hetkeolukorras küll. Eesti riik on välja öelnud, et vee-ettevõtted peavad hakkama saama ilma riiklike toetusteta ning vajalikud kulud ja investeeringud tuleb katta veeteenuse hinnast. See tähendab et tarbijad, vee-ettevõtted, omavalitsused, Konkurentsiamet ja seadusandja peavad suutma leida parema ühise arusaama kulupõhisest ja vastutustundlikust hinnastamisest, mis oleks alus targemale ja õiglasemale veeteenuse korraldusele kogu Eestis.
Käesolevaga teavitab AS Emajõe Veevärk oma Tarbijaid uutest veeteenuse ja reovee ärajuhtimise ning puhastamise teenuse hindadest. Uued hinnad on kooskõlastatud Konkurentsiameti poolt 29.05.2025 otsusega nr 9-3/2025-010 ning hakkavad kehtima alates 01.07.2025.
Konkurentsiameti otsusega saab täismahust tutvuda SIIN
| AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkond |
Hind alates 01.07.2025 |
||
| Nr | Elva, Jõgeva, Kambja, Kastre, Luunja, Mustvee, Nõo, Peipsiääre, Räpina, Setomaa, Tartu ja Vinni valla tarbijatele: | hind €/m3 käibemaksuta | hind €/m3 käibemaksuga (km määr 24%) |
| 1. | tasu vee eest | 2,102 | 2,606 |
| 2. | tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp | 2,858 | 3,544 |
| 3. | tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp (vastavalt reostusnäitajatele) | 3,078 | 3,817 |
AS Emajõe Veevärk veeteenuse hind ei vasta hetkel ÜVVKS § 50 lg 1 sätestatud kulupõhisuse tingimustele. Tõusmas on saastetasumäärad ning lisandunud on uusi suuremahulisi investeeringuid. Suurenenud on analüüside kulu seoses veemõõdusõlmest võetavate analüüside arvu kasvuga ning tõusmas on Elektrilevi võrgutasud.
Eestis kehtib alates 01.juulist 2025 uus käibemaksu standardmäär 24% senise 22% asemel. Tegu on riigi poolt kehtestatud maksumuudatusega, mis on kohustuslik kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtetele.
Sellest tulenevalt muutuvad alates 01.07.2025 AS Emajõe Veevärk teenuste hinnakirjas käibemaksuga maksustatud teenuste ja kaupade hinnad ka käibemaksumäära tõusu võrra.
AS Emajõe Veevärk
Viimastel aastatel on avalikkuses sagenenud arutelud joogivee kvaliteedi teemal. Mure, kas kraanivett võib ohutult juua, on mõistetav, kuid Eestis kehtiv joogivee kvaliteedi tagamise süsteem on selge ja toimiv. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) selgitab, millised on peamised sammud joogivee kvaliteedi tagamiseks ja millised riskid vajavad tähelepanu.
Eestis kasutab ligi 90% elanikkonnast ühisveevärgi vett, mida kontrollitakse regulaarselt vastavalt kehtivatele tervisenõuetele. See tähendab, et ühisveevärgist tulev vesi on reeglina tervisele ohutu ja vastab kvaliteedistandarditele.
Veekvaliteedi tagamine on pikaajaline ja süsteemne protsess, kus osalevad nii vee-ettevõtted kui ka riiklik järelevalveasutus, milleks on Terviseamet, kes korraldab seiret ning teeb riiklikku järelevalvet joogivee üle.
Eesti joogivee kvaliteeti reguleerivad ranged nõuded, mis põhinevad Euroopa Liidu joogiveedirektiivil ja Eesti veeseadusel. Vee-ettevõttel on kohustus tagada, et kraanivett saab ohutult tarbida. Selleks peab vee-ettevõte:
Lisaks vee-ettevõtete enda analüüsidele kontrollib ka Terviseamet joogivee kvaliteeti. Pisteline järelevalve ja lisakontrollid viiakse läbi vastavalt veevärgi ohutasemele.
2023. aastal uuendatud veeseaduse kohaselt hinnatakse joogivee kvaliteeti kogu veevarustusahelas. Varasemalt kontrolliti vee kvaliteeti peamiselt kraaniotsast, kuid uue seaduse järgi algab kontroll juba veevõtukoha valgalast või toitealast ning hõlmab kogu tarne- ja puhastusprotsessi. See tõstab tarbija turvalisust ning aitab vähendada riske, mis võivad tekkida vahepealses etapis, näiteks torustikes.
Joogiveenormist suurem rauasisaldus on Eestis suhteliselt tavaline probleem, eriti piirkondades, kus kasutatakse põhjaveel põhinevat veevarustust. Kuigi rauasisaldus ei ohusta otseselt tervist, võib see muuta vee maitse, lõhna ja välimuse ebameeldivaks. Näiteks võib vesi muutuda häguseks, kollakaks ja selles võib seistes tekkida pruun sete. Samas vähendatakse neid mõjusid tõhusa veepuhastuse ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Vee-ettevõtted on teinud suuri investeeringuid infrastruktuuri uuendamisse, et tagada parem vee kvaliteet.
Coli-laadsete bakterite esinemine joogivees või joogivee reostused on näited veevõrgu lokaalsest ja ajutisest rikkest. Tegemist on erandjuhtudega, mis näitavad vajadust parandada taristut ja tugevdada veeteenuste kvaliteeti teatud piirkondades, kuid ei peegelda joogivee olukorda kogu riigis.
Terviseameti 2023. aasta kokkuvõte joogivee kvaliteedist Eestis näitab, et:
Tallinna Vesi, suurim joogivee käitleja Eestis, võtab aastas oma veevõrgust üle 3000 proovi. Nendest 99,9% vastavad joogivee kvaliteedinõuetele. See on selge tõend selle kohta, et kvaliteedikontroll on Eestis usaldusväärne ja tõhus ning joogivesi on meil üldiselt väga hea kvaliteediga.
Eestis on kraanivesi joogivesi ning selle eelnev keetmine ei ole vajalik. Kraanivee keetmine võib olla vajalik ainult juhul, kui vee-ettevõte teavitab ohuolukorrast või rikkest veesüsteemis. Sellisel juhul saadab vee-ettevõte tarbijale vastava teate.
Eestis avaldavad vee-ettevõtted regulaarselt andmeid oma piirkonna vee kvaliteedi kohta. Kui tarbijatel on kahtlusi või küsimusi, soovitame pöörduda oma vee-ettevõtte poole, kes saab pakkuda konkreetset ja usaldusväärset teavet.
Praktilised soovitused kraanivee tarbijatele:
Kuigi joogivee kvaliteet on Eestis pidevalt põhjalikult kontrollitud, soovitatakse ka tarbijatel aeg-ajalt veenduda, et nende kodune torustik ja paigaldised ei mõjuta vee kvaliteeti. Vananenud või roostes torustikud võivad mõjutada kraanivett ka siis, kui ühisveevärgist tulev vesi on normidele vastav.
Tarbijatel on soovitatav:
Samuti on soovitatav eraveevärkide (puurkaevud, salvkaevud) omanikel regulaarselt kontrollida oma kaevu ja torustiku seisukorda ning teha aeg-ajalt veeproove.
AS Emajõe Veevärk teatab, et alustab alates 01.02.2025 Setomaa vallavolikogu 31.10.2024 nr 26 otsuse alusel Setomaa valla haldusterritooriumil Värska alevikus, Mikitamäe külas, Obinitsa külas, Meremäe külas, Saatse külas, Matsuri külas ja Määsi külas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist.
AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas kehtib tarbijatele Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud 28.02.2024 otsusega nr 9-3/2024-003 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 5,255 €/m3. Tasu võetud vee eest on 2,174 €/m3 ning tasu reovee ärajuhtimise ning puhastamise eest on 3,081 €/m3. Hinnad sisaldavad käibemaksu.
AS Emajõe Veevärk hakkab tarbijate juures kaugloetavaid veearvesteid vahetama või paigaldama alates 13. jaanuarist 2025.
Lähtuvalt seadusandlusest sõlmitakse lepingud tarbimiskoha omanikuga. Kui tarbimiskohaks on kortermaja, siis sõlmitakse lepingud korteriühistu esindajaga. Kaasomandis oleva tarbimiskoha korral sõlmitakse leping volitatud esindajaga. Korteritega eraldi lepinguid ei sõlmita.
AS Emajõe Veevärk palub tarbimiskoha omanikul esitada lepingu muutmise avaldus läbi vee-ettevõtte kodulehe www.evv.ee iseteeninduskeskkonna.
Iseteeninduskeskkond palub esmalt ennast kasutajaks registreerida (id-kaardi, mobiili-id või smart-id-ga) ja peale e-postile saadud teate kaudu kinnitamist, saab iseteeninduskeskkonda juba sisse logida. Lepingu muutmise avaldus on leitav vasakul menüüribal Avaldused all. Iseteeninduskeskkonnas saate muuhulgas vaadata sõlmitud lepinguid, teatada veearvesti näitu, vaadata tarbimise ja maksete ajalugu ja tasuda arveid.
Arvestite, mis ei ole kaugloetavad, näitu on mugavalt võimalik teatada:
AS Emajõe Veevärk esitab tarbijale arve teenuse kasutamise eest kord kuus. Kui teenust tarbitakse kuus vähem kui 1 m3, siis arvet ei esitata.
Sularahas arveldamist ei toimu!
Tarbijal, kes kasutab ainult ühiskanalisatsiooni-teenust, peab olema ühiskanalisatsiooni juhitavale joogivee süsteemile paigaldatud, kas vee-ettevõtte poolt plommitud mehaaniline veearvesti (mille näit tuleb teatada AS-ile Emajõe Veevärk hiljemalt teenuse kasutamise kuule järgneva kuu 3. kuupäevaks) või vee-ettevõtte poolt paigaldatud tasuline (vastavalt vee-ettevõtte kehtivale hinnakirjale) kaugloetav veearvesti.
Küsimuste korral helistada telefonidel 7311840, 7311843 või kontakteeruda e-posti teel aadressil evv@evv.ee.
Lugupidamisega
AS Emajõe Veevärk
