Hea Tarbija
Kastre vallas Ignase külas toimub esmaspäeval, 08.09.2025 ajavahemikus kell 10:00-13:00 veekatkestus seoses hooldustöödega Ignase joogiveepuhastis.
Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda kõrvalekaldeid.
Vabandame ebamugavuste pärast!
Tekst on kopeeritud Terviseameti kodulehelt.
Terviseamet soovitab kasutuseta seisnud hoonetes enne veetarbimise taasalustamist kontrollida veevarustussüsteemide töökorda ja loputada läbi vähese kasutuskoormusega torustikud.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõuniku Leena Albrehti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest joogivesi ei ole oma olemuselt steriilne. „Hoonetes, kus veetarbimine on mõneks ajaks peatatud (näiteks remondi tõttu) või märkimisväärselt vähenenud (näiteks haridusasutustes suveperioodil), on vesi torustikku seisma jäänud. Joogivees leidub aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimustel kasvama hakata,“ selgitas Albreht. Tema sõnul võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning kujutada ohtu inimeste tervisele.
Kui hoones või selle osas ei ole joogivett pikemat aega tarbitud või on tarbimine oluliselt vähenenud, tuleb enne joogivee kasutamise alustamist seisnud torustikud kindlasti läbi loputada. „Selleks tuleks kõik kasutuseta olnud kraanid täielikult avada ning lasta veel voolata seni, kuni see saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam jahedamaks,“ märkis Albreht.
Samuti tuleb läbi loputada pikalt kasutuseta seisnud soojaveeboilerid ja soojaveevarustussüsteemid. Boilerites seisnud vesi tuleks välja lasta, vajadusel boiler puhastada ja värske vesi kuumutada vähemalt 60 kraadini. Seejuures tuleb olla ettevaatlik, et kuum vesi ennast ega teisi hoones viibijaid ei põletaks.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata veetöötlusseadmetele ja filtritele. Pikemat aega kasutuseta seisnud filtermaterjalid võivad kujutada soodsat kasvukeskkonda bakteritele. Selliste seadmete puhul peab kindlasti olema koostatud hoolduskava.
Veekvaliteedi kontrollimiseks soovitab Terviseamet tellida mikrobioloogiliste näitajate analüüsi. „Kui analüüs ei vasta nõuetele, tuleks pöörduda hoone omaniku, veekäitleja või muu pädeva asutuse poole, et vajadusel torustikku põhjalikumalt loputada või desinfitseerida. Seejärel tuleb analüüs uuesti teha,“ lisas Albreht.
Joogiveesüsteemide desinfitseerimiseks kasutatavad kemikaalid ehk biotsiidid kuuluvad tooteliikidesse nr 4 ja 5. Eestis heakskiidetud toodete nimekirjad on leitavad Terviseameti ja Euroopa Kemikaaliameti veebilehtedel:
Kui biotsiidi ei ole kummaski eeltoodud nimekirjas, siis ei tohi seda Eesti turul müüa ega kasutada. Biotsiidi valikul tuleb lähtuda nimetatud nimekirjadest ja vajadusel konsulteerida biotsiidi kasutajatoega aadressil bpr@terviseamet.ee
Juhis – kuidas kontrollida, kas biotsiidi on lubatud Eestis turustada ja kasutada? | 631.12 KB | pdf
Juhime tähelepanu, et enamik biotsiide on mõeldud professionaalseks (kutsealaseks ja tööstuslikuks) kasutamiseks. See tähendab, et neid tohib kasutada ainult kutseline kasutaja – isik, kellel on vastavad teadmised ja väljaõpe biotsiidide ohutuks kasutamiseks ning kellel on olemas ka vastav tunnistus või tõend.
Emajõe Veevärk AS tellimusel alustab Merko Ehitus Eesti AS projekti “Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine” ehitustöödega 11. augustil 2025.
Projekti raames rajatakse 2766 meetrit veetoru, 1667 meetrit isevoolset kanalisatsioonitoru ja 1357 meetrit survekanalisatsioonitoru. Lisaks rajatakse üks reoveepumpla ning rekonstrueeritakse Äksi joogiveepumpla.
Kaevetöödega alustatakse Äksi aleviku Saadjärve tänava ja Järve tänava ristmikult ning liigutakse Kukulinna küla poole. Liigeldes palume järgida ajutist liikluskorraldust.
Kaevetööd on plaanis lõpetada selle aasta detsembris. Haljastuse ja katete taastamistööd lõpetatakse 2026. aasta kevadel. Tööde lõpptähtaeg on 31.05.2026.
Küsimuste korral vastab meeleldi objektijuht Jaanus Kukk, tel 510 1552.
AS Emajõe Veevärk esindaja ja omanikujärelevalve tegija on Margus Sinimäe, tel 5197 7925 või 7311840.
AS Emajõe Veevärk ja Merko Ehitus Eesti AS paluvad koos mõistvat suhtumist ning vabandavad ajutiste ebameeldivuste pärast!
Tartu valla Kukulinna küla ja Äksi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise projekti ehitustööde abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 1 188 650,32. Tartu Vallavalitsus rahastab projekti 662 059,46 euro ulatuses ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab projekti 526 590,86 euroga.
Alates 1. juulist 2025 jõustuvad AS Emajõe Veevärgi tegevuspiirkonnas uued veeteenuse ja reovee ärajuhtimise hinnad. Hinnatõus mõjutab otseselt kümnete tuhandete elanike igapäevaseid kulutusi vee- ja kanalisatsiooniteenusele. Kuid miks hinnad tõusevad ja kas see on vältimatu?
Uued hinnad alates 1. juulist
Konkurentsiameti 29. mai 2025 otsusega nr 9-3/2025-010 kehtestatud hinnad:
*Tasu võetud joogivee eest: 2,102 €/m³ ilma käibemaksuta (2,606 € koos käibemaksuga, määr 24%)
*Tasu olmereovee ärajuhtimise ja puhastamise eest (I reostusgrupp): 2,858 €/m³ (3,544 € koos käibemaksuga, määr 24%)
*Tasu suurema saastekoormusega reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest (II reostusgrupp): 3,078 €/m³ (3,817 € koos käibemaksuga, määr 24%).
Miks hinnad muutuvad?
1. Teenuse omahind ei kata kulusid
AS Emajõe Veevärk tõdeb, et praegused hinnad ei vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud kulupõhisuse põhimõttele. Seega tuleneb hinnamuutus seadusest, et tagada vajalik elutähtsa teenuse jätkusuutlikus ning teenuse seaduste nõuetele vastavus ja toimepidevus.
2. Teenuse hinna kujundamisel ei arvestata kogu taristu kulumit
Seni on suurem osa taristu rajamisest ja rekonstrueerimisest tehtud ära Euroopa Liidu toel, kuid toetustele enam loota ei saa, sest Eesti ei ole enam Euroopa Liidu kriteeriumite järgi abi vajav riik. Probleem peitub ka Konkurentsiameti varasemas metoodikas. Nimelt ei ole seni lubatud veeteenuse hinnas arvestada toetuste eest rajatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni taristu amortisatsiooni ehk kulumit kogu ulatuses. See tähendab, et vee-ettevõte ei ole saanud süsteemselt koguda vahendeid selleks, et taristu eluea lõppedes need omafinantseeringuga asendada.
Selle asemel on soovitatud võtta laenu, kuid see pole alati jätkusuutlik lahendus. Laen tuleb tagasi maksta kiiresti ja koos intressidega, samas kui kulumi kaudu oleks võimalik koguda investeerimisraha järk-järgult ja planeeritult.
AS Emajõe Veevärk seisab silmitsi mahuka investeerimisvajadusega: järgmise 12 aasta jooksul on vajalik teostada 80 miljoni euro väärtuses taastusinvesteeringuid. Kuna omafinantseeringut ei ole võimalik kulumi kaudu koguda, tuleks kogu see summa võtta laenuna, mis tuleks tagasi maksta 15 aasta jooksul koos intressidega. See tähendaks, et raha kuluks lisaks teenuse parandamisele ka, finantskulude katmiseks, mis omakorda tähendaks veelgi kõrgemat veeteenuse hinda.
Ettevõte soovib koguda kulumit hinnakomponendina, et vältida olukorda, kus kõik investeeringud tuleb teha laenurahaga. See muudatus on tarbijale pikas perspektiivis soodsam.
3. Suur vajadus investeeringuteks
Joogivee kvaliteet ja keskkonda juhitav heitvesi vajab ajakohast ja hästi toimivat taristut, mille tagamiseks tuleb järjepidevalt ja sihipäraselt investeerida. Kriisideks valmistumiseks on samuti ette nähtud uued nõuded ning kehtestatud on hulk uusi õigusakte, mis on seotud küberturvalisusega, ohutusega, teenuse toimepidevusega. Lihtsustatult selgitades – tegemist on valdkonnaga, mis vajab taristu (pumplate, puhastite, torustike jm) rajamiseks, töös hoidmiseks ning kaasajastamiseks igal aastal investeeringuid.
AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkond asub peamiselt maakonnakeskustest ja suurematest linnadest väljaspool ning teenindab väikeseid asulaid. Veeteenuse hinnast rääkides joonistub selgelt välja seos elanikkonna suuruse, asustustiheduse ja veehinna vahel. Mida vähem inimesi ühe torukilomeetri peal asub, seda kallimaks muutub ühiku hind.
Vajalikud investeeringud on kajastatud iga omavalitsuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas, kuid toome välja iga omavalitsuse kohta suuremad investeerimisprojektid:
*Elva vald: Elva reoveepuhasti laiendamine, Puhja ja Annikoru reovee juhtimine Elva reoveepuhastisse,
*Jõgeva vald: Palamuse ja Pikkjärve reoveepuhasti rekonstrueerimine,
*Kambja vald: Kambja joogiveepuhasti rekonstrueerimine,
*Kastre vald: Roiu reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Luunja vald: Luunja, Kakumäe uue reoveepuhasti rajamine või asulate reovee juhtimine Roiu puhastisse,
*Mustvee vald: Mustvee reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Nõo vald: Nõo reovee juhtimine Elva reoveepuhastisse,
*Peipsiääre vald: Alatskivi reoveepuhasti rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Räpina vald: hetkel suuremaid investeeringuid ei planeerita kuna Mehikoormas ja Aravus lähiajal on rekonstrueerimis- ja laiendustööd teostatud ning tulevikus kogutakse piirkonna tarbijatelt laekuvast veehinnast tehtud investeeringute kulude katet,
*Setomaa vald: Värska reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Tartu vald: Erala reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine,
Vinni vald: Roela ja Tudu ÜVK rekonstrueerimine, laiendamine,
*Valdade vahel jaotuvad kulud: torustike ja pumplate hooldamiseks survepesu auto soetamine, kaugjälgimissüsteemi uuendamine, info -ja küberturvalisuse tagamisega seotud kulud.
4. Kasvavad ootused teenuse kvaliteedile
Tarbijate ja omavalitsuste ootused veeteenusele on ajas kasvanud. Üha olulisemaks muutub lisaks vee kvaliteedi tagamisele ka teenuse töökindlus ja toimepidevus. Järeleandmisi teenuse kontrolli, hoolduse ja investeeringute arvelt ei ole võimalik teha ning selle tagamiseks vajalikud kulud aastate jooksul pigem kasvavad. AS Emajõe Veevärk teeb juba täna joogiveele rohkem omaseiret, kui Terviseamet nõuab. Eesmärk on minimeerida probleemolukordi ning avastada esimesel võimalusel võimalikke joogivee kvaliteedihäiringuid.
Lisaks eeldavad omavalitsused, et vee-ettevõte suudab tagada joogivee kättesaadavuse ka elektrikatkestuste korral – näiteks tormide või suurte lumesadude ajal. See tähendab järjepidavaid investeeringuid tulevikus dubleerivatesse elektrivarustussüsteemidesse nagu generaatorid või taastuvenergiapargid koos salvestustehnoloogiaga.
5. Riiklikud maksumuudatused
*1. juulist 2025 jõustub Eestis uus käibemaksumäär – 24% senise 22% asemel. See mõjutab otseselt ja kaudselt ka veeteenuse lõpphinda. Vesi ja kanalisatsioon on käibemaksuga maksustatavad teenused, mistõttu tõstab see muudatus teenuse hinda sõltumata vee-ettevõtte otsustest.
Tulevikuperspektiiv: hinnatõus või teenuse kvaliteedi langus
Tarbijale tundub hinnatõus koormav. Samas ei ole ilma investeeringuid tegemata võimalik tagada teenuse kvaliteeti ja kestlikkust nii tavaolukorras kui kriisihetkedel.
Kas hinnatõus on vältimatu? Lühidalt – hetkeolukorras küll. Eesti riik on välja öelnud, et vee-ettevõtted peavad hakkama saama ilma riiklike toetusteta ning vajalikud kulud ja investeeringud tuleb katta veeteenuse hinnast. See tähendab et tarbijad, vee-ettevõtted, omavalitsused, Konkurentsiamet ja seadusandja peavad suutma leida parema ühise arusaama kulupõhisest ja vastutustundlikust hinnastamisest, mis oleks alus targemale ja õiglasemale veeteenuse korraldusele kogu Eestis.
Käesolevaga teavitab AS Emajõe Veevärk oma Tarbijaid uutest veeteenuse ja reovee ärajuhtimise ning puhastamise teenuse hindadest. Uued hinnad on kooskõlastatud Konkurentsiameti poolt 29.05.2025 otsusega nr 9-3/2025-010 ning hakkavad kehtima alates 01.07.2025.
Konkurentsiameti otsusega saab täismahust tutvuda SIIN
| AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkond |
Hind alates 01.07.2025 |
||
| Nr | Elva, Jõgeva, Kambja, Kastre, Luunja, Mustvee, Nõo, Peipsiääre, Räpina, Setomaa, Tartu ja Vinni valla tarbijatele: | hind €/m3 käibemaksuta | hind €/m3 käibemaksuga (km määr 24%) |
| 1. | tasu vee eest | 2,102 | 2,606 |
| 2. | tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp | 2,858 | 3,544 |
| 3. | tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp (vastavalt reostusnäitajatele) | 3,078 | 3,817 |
AS Emajõe Veevärk veeteenuse hind ei vasta hetkel ÜVVKS § 50 lg 1 sätestatud kulupõhisuse tingimustele. Tõusmas on saastetasumäärad ning lisandunud on uusi suuremahulisi investeeringuid. Suurenenud on analüüside kulu seoses veemõõdusõlmest võetavate analüüside arvu kasvuga ning tõusmas on Elektrilevi võrgutasud.
Eestis kehtib alates 01.juulist 2025 uus käibemaksu standardmäär 24% senise 22% asemel. Tegu on riigi poolt kehtestatud maksumuudatusega, mis on kohustuslik kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtetele.
Sellest tulenevalt muutuvad alates 01.07.2025 AS Emajõe Veevärk teenuste hinnakirjas käibemaksuga maksustatud teenuste ja kaupade hinnad ka käibemaksumäära tõusu võrra.
AS Emajõe Veevärk
Viimastel aastatel on sotsiaalmeedia muutunud oluliseks infoallikaks, kuid kogu jagatav sisu ei pruugi alati olla teaduspõhine ega usaldusväärne. Näeme seal üha enam oma toote müügi eesmärgil tehtud teste, mis võivad jätta eksliku mulje kraanivee tegelikust kvaliteedist.
Eestis kasutab ligi 90% elanikkonnast ühisveevärgi vett, mille kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt vastavalt kehtivatele tervisenõuetele. See tähendab, et ühisveevärgist tulev joogivesi on reeglina tervisele ohutu ja vastab rangetele kvaliteedistandarditele.
Veekvaliteedi tagamine on pikaajaline ja süsteemne protsess, milles osalevad nii vee-ettevõtted kui ka riiklik järelevalveasutus – Terviseamet.
Joogivee ohutuse tagamiseks rakendatakse mitmeid meetmeid:
Kui sotsiaalmeedias levib infot, mis seab kahtluse alla kraanivee kvaliteedi, tasub alati küsida:
Joogivee kvaliteet on oluline teema, kuid selle hindamine peaks tuginema professionaalsetele ja tunnustatud meetoditele. Soovitame alati lähtuda teaduslikult põhjendatud ja ametlikest allikatest, kui tegemist on tervise ja ohutusega seotud küsimustega.
Lisainfot joogivee kvaliteedi kohta leiab Terviseameti kodulehelt: https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/joogivesi
https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2025/02/TERVISEAMET.pdf
Viimastel aastatel on avalikkuses sagenenud arutelud joogivee kvaliteedi teemal. Mure, kas kraanivett võib ohutult juua, on mõistetav, kuid Eestis kehtiv joogivee kvaliteedi tagamise süsteem on selge ja toimiv. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) selgitab, millised on peamised sammud joogivee kvaliteedi tagamiseks ja millised riskid vajavad tähelepanu.
Eestis kasutab ligi 90% elanikkonnast ühisveevärgi vett, mida kontrollitakse regulaarselt vastavalt kehtivatele tervisenõuetele. See tähendab, et ühisveevärgist tulev vesi on reeglina tervisele ohutu ja vastab kvaliteedistandarditele.
Veekvaliteedi tagamine on pikaajaline ja süsteemne protsess, kus osalevad nii vee-ettevõtted kui ka riiklik järelevalveasutus, milleks on Terviseamet, kes korraldab seiret ning teeb riiklikku järelevalvet joogivee üle.
Eesti joogivee kvaliteeti reguleerivad ranged nõuded, mis põhinevad Euroopa Liidu joogiveedirektiivil ja Eesti veeseadusel. Vee-ettevõttel on kohustus tagada, et kraanivett saab ohutult tarbida. Selleks peab vee-ettevõte:
Lisaks vee-ettevõtete enda analüüsidele kontrollib ka Terviseamet joogivee kvaliteeti. Pisteline järelevalve ja lisakontrollid viiakse läbi vastavalt veevärgi ohutasemele.
2023. aastal uuendatud veeseaduse kohaselt hinnatakse joogivee kvaliteeti kogu veevarustusahelas. Varasemalt kontrolliti vee kvaliteeti peamiselt kraaniotsast, kuid uue seaduse järgi algab kontroll juba veevõtukoha valgalast või toitealast ning hõlmab kogu tarne- ja puhastusprotsessi. See tõstab tarbija turvalisust ning aitab vähendada riske, mis võivad tekkida vahepealses etapis, näiteks torustikes.
Joogiveenormist suurem rauasisaldus on Eestis suhteliselt tavaline probleem, eriti piirkondades, kus kasutatakse põhjaveel põhinevat veevarustust. Kuigi rauasisaldus ei ohusta otseselt tervist, võib see muuta vee maitse, lõhna ja välimuse ebameeldivaks. Näiteks võib vesi muutuda häguseks, kollakaks ja selles võib seistes tekkida pruun sete. Samas vähendatakse neid mõjusid tõhusa veepuhastuse ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Vee-ettevõtted on teinud suuri investeeringuid infrastruktuuri uuendamisse, et tagada parem vee kvaliteet.
Coli-laadsete bakterite esinemine joogivees või joogivee reostused on näited veevõrgu lokaalsest ja ajutisest rikkest. Tegemist on erandjuhtudega, mis näitavad vajadust parandada taristut ja tugevdada veeteenuste kvaliteeti teatud piirkondades, kuid ei peegelda joogivee olukorda kogu riigis.
Terviseameti 2023. aasta kokkuvõte joogivee kvaliteedist Eestis näitab, et:
Tallinna Vesi, suurim joogivee käitleja Eestis, võtab aastas oma veevõrgust üle 3000 proovi. Nendest 99,9% vastavad joogivee kvaliteedinõuetele. See on selge tõend selle kohta, et kvaliteedikontroll on Eestis usaldusväärne ja tõhus ning joogivesi on meil üldiselt väga hea kvaliteediga.
Eestis on kraanivesi joogivesi ning selle eelnev keetmine ei ole vajalik. Kraanivee keetmine võib olla vajalik ainult juhul, kui vee-ettevõte teavitab ohuolukorrast või rikkest veesüsteemis. Sellisel juhul saadab vee-ettevõte tarbijale vastava teate.
Eestis avaldavad vee-ettevõtted regulaarselt andmeid oma piirkonna vee kvaliteedi kohta. Kui tarbijatel on kahtlusi või küsimusi, soovitame pöörduda oma vee-ettevõtte poole, kes saab pakkuda konkreetset ja usaldusväärset teavet.
Praktilised soovitused kraanivee tarbijatele:
Kuigi joogivee kvaliteet on Eestis pidevalt põhjalikult kontrollitud, soovitatakse ka tarbijatel aeg-ajalt veenduda, et nende kodune torustik ja paigaldised ei mõjuta vee kvaliteeti. Vananenud või roostes torustikud võivad mõjutada kraanivett ka siis, kui ühisveevärgist tulev vesi on normidele vastav.
Tarbijatel on soovitatav:
Samuti on soovitatav eraveevärkide (puurkaevud, salvkaevud) omanikel regulaarselt kontrollida oma kaevu ja torustiku seisukorda ning teha aeg-ajalt veeproove.
AS Emajõe Veevärk teatab, et alustab alates 01.02.2025 Setomaa vallavolikogu 31.10.2024 nr 26 otsuse alusel Setomaa valla haldusterritooriumil Värska alevikus, Mikitamäe külas, Obinitsa külas, Meremäe külas, Saatse külas, Matsuri külas ja Määsi külas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist.
AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas kehtib tarbijatele Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud 28.02.2024 otsusega nr 9-3/2024-003 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 5,255 €/m3. Tasu võetud vee eest on 2,174 €/m3 ning tasu reovee ärajuhtimise ning puhastamise eest on 3,081 €/m3. Hinnad sisaldavad käibemaksu.
AS Emajõe Veevärk hakkab tarbijate juures kaugloetavaid veearvesteid vahetama või paigaldama alates 13. jaanuarist 2025.
Lähtuvalt seadusandlusest sõlmitakse lepingud tarbimiskoha omanikuga. Kui tarbimiskohaks on kortermaja, siis sõlmitakse lepingud korteriühistu esindajaga. Kaasomandis oleva tarbimiskoha korral sõlmitakse leping volitatud esindajaga. Korteritega eraldi lepinguid ei sõlmita.
AS Emajõe Veevärk palub tarbimiskoha omanikul esitada lepingu muutmise avaldus läbi vee-ettevõtte kodulehe www.evv.ee iseteeninduskeskkonna.
Iseteeninduskeskkond palub esmalt ennast kasutajaks registreerida (id-kaardi, mobiili-id või smart-id-ga) ja peale e-postile saadud teate kaudu kinnitamist, saab iseteeninduskeskkonda juba sisse logida. Lepingu muutmise avaldus on leitav vasakul menüüribal Avaldused all. Iseteeninduskeskkonnas saate muuhulgas vaadata sõlmitud lepinguid, teatada veearvesti näitu, vaadata tarbimise ja maksete ajalugu ja tasuda arveid.
Arvestite, mis ei ole kaugloetavad, näitu on mugavalt võimalik teatada:
AS Emajõe Veevärk esitab tarbijale arve teenuse kasutamise eest kord kuus. Kui teenust tarbitakse kuus vähem kui 1 m3, siis arvet ei esitata.
Sularahas arveldamist ei toimu!
Tarbijal, kes kasutab ainult ühiskanalisatsiooni-teenust, peab olema ühiskanalisatsiooni juhitavale joogivee süsteemile paigaldatud, kas vee-ettevõtte poolt plommitud mehaaniline veearvesti (mille näit tuleb teatada AS-ile Emajõe Veevärk hiljemalt teenuse kasutamise kuule järgneva kuu 3. kuupäevaks) või vee-ettevõtte poolt paigaldatud tasuline (vastavalt vee-ettevõtte kehtivale hinnakirjale) kaugloetav veearvesti.
Küsimuste korral helistada telefonidel 7311840, 7311843 või kontakteeruda e-posti teel aadressil evv@evv.ee.
Lugupidamisega
AS Emajõe Veevärk
AS Emajõe Veevärk peatab alates 27.11.2024 veeteenuse osutamise ühisveevärgi veeteenuse tarbijatel, kes pole siiani AS-ga Emajõe Veevärk ühendust võtnud seoses lepingu vormistamise ja veearvesti paigaldamisega.
Veeteenuse taasavamiseks peab kinnistu omanik esitama AS Emajõe Veevärk kodulehe iseteeninduses lepingu muutmise avalduse. Seejärel AS-i Emajõe Veevärk lukksepp lepib kinnistu omanikuga kokku sobiva aja veearvesti paigaldamiseks või vahetamiseks ja kinnistu omanikule saadetakse allkirjastamiseks teenusleping.
Küsimuste korral pöörduda AS-i Emajõe Veevärk tel. 7 311 840 (E-R kell 8-12; 13-17) või kirjutada e-posti aadressile evv@evv.ee
NB! Veeteenuse tohib avada ainult AS Emajõe Veevärk. Kinnistu omanikul või kolmandatel isikutel on see keelatud.
