Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt on koostatud artikkel, mille eesmärk on selgitada teemat tasakaalukalt ja toetada faktipõhist arusaama joogivee kvaliteedist.
Artikli leiate siit: https://evel.ee/uudised/evel-uudised-4-4-2-2-2/
Facebooki postitus: https://www.facebook.com/share/1EBYYLKvoX/?mibextid=wwXIfr
Joogivesi on inimese tervise ja heaolu aluspõhi. Seetõttu on eriti oluline, et joogivee kohta jagatav teave oleks tõenduspõhine ja selgelt esitatud. Paraku levib sotsiaalmeedias üha enam mitte-teaduslikku ja emotsionaalselt laetud valeinfot – videosid ja postitusi, mis hirmutavad tarbijaid, esitavad valeväiteid või jätavad olulise info välja. Sageli on sellise sisu tegelik eesmärk hoopis suunata inimesi ostma konkreetset toodet või teenust, mitte pakkuda objektiivset infot joogivee kvaliteedi kohta.
Miks sellised videod ja postitused ei ole usaldusväärsed?
- Testimise meetodid ei vasta joogivee kvaliteedi testimise nõuetele
Joogivee kvaliteedi hindamine peab toimuma akrediteeritud laboris, kasutades standardiseeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid. Kodused või mitteakrediteeritud testid ei taga mõõtetulemuste täpsust ega võrreldavust ametlike analüüsidega. - Puudulikud teadmised joogivee keemilistest omadustest
Joogivee kvaliteet võib ajas ja asukohati erineda, sest seda mõjutavad nii veeallikas, aga ka torustike seisukord ja hooldustööd. Kui sotsiaalmeedias jagatav sisu põhineb vaid ühel juhuslikult võetud proovil ühest kraanist, siis ei saa selle põhjal teha üldistusi kogu ühisveevärgi vee kohta.
Puhas joogivesi sisaldab loomulikult lahustunud ioone nagu näiteks naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium jms. Need ioonid muudavad joogivee elektrit juhtivaks ning on samal ajal olulised mineraalained inimese tervise jaoks. Uuringud on näidanud, et näiteks ebapiisav kaltsiumisisaldus joogivees võib negatiivselt mõjutada luustikku ja lihaste talitlust ning vähene magneesiumi sisaldus võib suurendada südame-veresoonkonna haiguste tekke riski.
Pöördosmoosi teel puhastatud vesi sisaldab sageli väga vähe või üldse mitte mineraale, mis annavad veele maitse ja võivad olla olulised igapäevase toitumise seisukohalt. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on märkinud, et pikaajaline väga madala mineraalainete sisaldusega vee tarbimine võib mõjutada organismi elektrolüütide tasakaalu ning seeläbi ka inimese üldist tervislikku seisundit. - Emotsionaalne esitlus
Sotsiaalmeedias levivad joogiveeteemalised postitused ja videod on sageli üles ehitatud nii, et need tekitavad vaatajates tugevaid emotsioone – näiteks šokki, vastikustunnet või suisa hirmu. Selline lähenemine aitab küll tähelepanu köita ja levikut suurendada, kuid see ei anna objektiivset ega tasakaalustatud pilti tegelikust olukorrast. Sageli jäetakse selgitamata, et puhas joogivesi peabki sisaldama naatriumi, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi ja teiste mineraalide ioone, et mitte muutuda “surnud veeks”.
Veefiltrid, mis põhinevad pöördosmoositehnoloogial, eemaldavad veest aga peaaegu kõik mineraalid, muutes seeläbi kraanivee liiga puhtaks ehk „surnud veeks“. See võib esmapilgul tunduda küll kasulik, kuid tegelikult on liiga puhta vee tarbimine mineraalainete vaesuse tõttu hoopis tervisele kahjulik ega sobi igapäevaseks tarvitamiseks (vajalikud mineraalained tuleks sel juhul organismile tagada toidu või toidulisandite kaudu). - Võimalik varjatud müügieesmärk
Osa sotsiaalmeedias levivast joogiveeteemalisest sisust ei ole loodud teavitamise eesmärgil, vaid on tegelikult turunduskampaania element, mille eesmärk on hoopis tekitada vajadus konkreetse toote või teenuse järele. Negatiivse või hirmutava sõnumi kaudu püütakse tekitada tarbijas mure- või ebakindlustunnet, millele pakutakse kohe näiliselt lihtsat lahendust – näiteks veefiltrit, puhastusseadet vms. Selline lähenemine jätab mulje, et info on erapooletu, kuigi tegelikult on see suunatud ostuotsuse mõjutamisele. Kui sisu loomise peamine eesmärk on müük, ei pruugi esitatud väited olla aga objektiivsed ega tasakaalustatud.
Joogivee kvaliteedi tagamine Eestis
Ühisveevärgi joogivesi peab vastama Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded on sätestatud sotsiaalministri määruses nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.
Joogivee kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt nii vee-ettevõtte kui ka Terviseameti poolt. Süsteemne proovivõtt ja analüüsid annavad usaldusväärse ülevaate joogivee kvaliteedist ning võimaldavad tagada, et joogivesi vastaks kehtestatud nõuetele. Kõrvalekallete tuvastamisel rakendatakse viivitamata vajalikke meetmeid ja vajadusel teavitatakse ka tarbijaid.
Kuidas tarbijana olla kindel joogivee kvaliteedis?
Eestis on joogivee kvaliteedi kohta kättesaadav usaldusväärne ja ajakohane teave Terviseameti avalikus andmebaasis. Sealt on võimalik otsida oma piirkonna joogivee analüüside tulemusi ning veenduda, kas need vastavad kehtestatud nõuetele. Andmebaas sisaldab nii mikrobioloogiliste kui ka keemiliste näitajate andmeid ning märgib ära kõik võimalikud kõrvalekalded koos selgitustega.
Tutvu oma piirkonna joogivee kvaliteediga SIIN.
Eesti joogivesi on rangelt kontrollitud ja vastab kõrgetele kvaliteedistandarditele. Sotsiaalmeedia sisu võib olla informatiivne, kuid joogivee puhul tasub lähtuda kontrollitud ja teaduspõhisest infost, et teha teadlikke otsuseid oma tervise ja tarbimisharjumuste osas.