Tähtis Veeteenuse hinnatõus 2025: miks see toimub ja mida see tarbijale tähendab?
Alates 1. juulist 2025 jõustuvad AS Emajõe Veevärgi tegevuspiirkonnas uued veeteenuse ja reovee ärajuhtimise hinnad. Hinnatõus mõjutab otseselt kümnete tuhandete elanike igapäevaseid kulutusi vee- ja kanalisatsiooniteenusele. Kuid miks hinnad tõusevad ja kas see on vältimatu?
Uued hinnad alates 1. juulist
Konkurentsiameti 29. mai 2025 otsusega nr 9-3/2025-010 kehtestatud hinnad:
*Tasu võetud joogivee eest: 2,102 €/m³ ilma käibemaksuta (2,606 € koos käibemaksuga, määr 24%)
*Tasu olmereovee ärajuhtimise ja puhastamise eest (I reostusgrupp): 2,858 €/m³ (3,544 € koos käibemaksuga, määr 24%)
*Tasu suurema saastekoormusega reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest (II reostusgrupp): 3,078 €/m³ (3,817 € koos käibemaksuga, määr 24%).
Miks hinnad muutuvad?
1. Teenuse omahind ei kata kulusid
AS Emajõe Veevärk tõdeb, et praegused hinnad ei vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud kulupõhisuse põhimõttele. Seega tuleneb hinnamuutus seadusest, et tagada vajalik elutähtsa teenuse jätkusuutlikus ning teenuse seaduste nõuetele vastavus ja toimepidevus.
2. Teenuse hinna kujundamisel ei arvestata kogu taristu kulumit
Seni on suurem osa taristu rajamisest ja rekonstrueerimisest tehtud ära Euroopa Liidu toel, kuid toetustele enam loota ei saa, sest Eesti ei ole enam Euroopa Liidu kriteeriumite järgi abi vajav riik. Probleem peitub ka Konkurentsiameti varasemas metoodikas. Nimelt ei ole seni lubatud veeteenuse hinnas arvestada toetuste eest rajatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni taristu amortisatsiooni ehk kulumit kogu ulatuses. See tähendab, et vee-ettevõte ei ole saanud süsteemselt koguda vahendeid selleks, et taristu eluea lõppedes need omafinantseeringuga asendada.
Selle asemel on soovitatud võtta laenu, kuid see pole alati jätkusuutlik lahendus. Laen tuleb tagasi maksta kiiresti ja koos intressidega, samas kui kulumi kaudu oleks võimalik koguda investeerimisraha järk-järgult ja planeeritult.
AS Emajõe Veevärk seisab silmitsi mahuka investeerimisvajadusega: järgmise 12 aasta jooksul on vajalik teostada 80 miljoni euro väärtuses taastusinvesteeringuid. Kuna omafinantseeringut ei ole võimalik kulumi kaudu koguda, tuleks kogu see summa võtta laenuna, mis tuleks tagasi maksta 15 aasta jooksul koos intressidega. See tähendaks, et raha kuluks lisaks teenuse parandamisele ka, finantskulude katmiseks, mis omakorda tähendaks veelgi kõrgemat veeteenuse hinda.
Ettevõte soovib koguda kulumit hinnakomponendina, et vältida olukorda, kus kõik investeeringud tuleb teha laenurahaga. See muudatus on tarbijale pikas perspektiivis soodsam.
3. Suur vajadus investeeringuteks
Joogivee kvaliteet ja keskkonda juhitav heitvesi vajab ajakohast ja hästi toimivat taristut, mille tagamiseks tuleb järjepidevalt ja sihipäraselt investeerida. Kriisideks valmistumiseks on samuti ette nähtud uued nõuded ning kehtestatud on hulk uusi õigusakte, mis on seotud küberturvalisusega, ohutusega, teenuse toimepidevusega. Lihtsustatult selgitades – tegemist on valdkonnaga, mis vajab taristu (pumplate, puhastite, torustike jm) rajamiseks, töös hoidmiseks ning kaasajastamiseks igal aastal investeeringuid.
AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkond asub peamiselt maakonnakeskustest ja suurematest linnadest väljaspool ning teenindab väikeseid asulaid. Veeteenuse hinnast rääkides joonistub selgelt välja seos elanikkonna suuruse, asustustiheduse ja veehinna vahel. Mida vähem inimesi ühe torukilomeetri peal asub, seda kallimaks muutub ühiku hind.
Vajalikud investeeringud on kajastatud iga omavalitsuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas, kuid toome välja iga omavalitsuse kohta suuremad investeerimisprojektid:
*Elva vald: Elva reoveepuhasti laiendamine, Puhja ja Annikoru reovee juhtimine Elva reoveepuhastisse,
*Jõgeva vald: Palamuse ja Pikkjärve reoveepuhasti rekonstrueerimine,
*Kambja vald: Kambja joogiveepuhasti rekonstrueerimine,
*Kastre vald: Roiu reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Luunja vald: Luunja, Kakumäe uue reoveepuhasti rajamine või asulate reovee juhtimine Roiu puhastisse,
*Mustvee vald: Mustvee reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Nõo vald: Nõo reovee juhtimine Elva reoveepuhastisse,
*Peipsiääre vald: Alatskivi reoveepuhasti rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Räpina vald: hetkel suuremaid investeeringuid ei planeerita kuna Mehikoormas ja Aravus lähiajal on rekonstrueerimis- ja laiendustööd teostatud ning tulevikus kogutakse piirkonna tarbijatelt laekuvast veehinnast tehtud investeeringute kulude katet,
*Setomaa vald: Värska reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Tartu vald: Erala reoveepuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine,
Vinni vald: Roela ja Tudu ÜVK rekonstrueerimine, laiendamine,
*Valdade vahel jaotuvad kulud: torustike ja pumplate hooldamiseks survepesu auto soetamine, kaugjälgimissüsteemi uuendamine, info -ja küberturvalisuse tagamisega seotud kulud.
4. Kasvavad ootused teenuse kvaliteedile
Tarbijate ja omavalitsuste ootused veeteenusele on ajas kasvanud. Üha olulisemaks muutub lisaks vee kvaliteedi tagamisele ka teenuse töökindlus ja toimepidevus. Järeleandmisi teenuse kontrolli, hoolduse ja investeeringute arvelt ei ole võimalik teha ning selle tagamiseks vajalikud kulud aastate jooksul pigem kasvavad. AS Emajõe Veevärk teeb juba täna joogiveele rohkem omaseiret, kui Terviseamet nõuab. Eesmärk on minimeerida probleemolukordi ning avastada esimesel võimalusel võimalikke joogivee kvaliteedihäiringuid.
Lisaks eeldavad omavalitsused, et vee-ettevõte suudab tagada joogivee kättesaadavuse ka elektrikatkestuste korral – näiteks tormide või suurte lumesadude ajal. See tähendab järjepidavaid investeeringuid tulevikus dubleerivatesse elektrivarustussüsteemidesse nagu generaatorid või taastuvenergiapargid koos salvestustehnoloogiaga.
5. Riiklikud maksumuudatused
*1. juulist 2025 jõustub Eestis uus käibemaksumäär – 24% senise 22% asemel. See mõjutab otseselt ja kaudselt ka veeteenuse lõpphinda. Vesi ja kanalisatsioon on käibemaksuga maksustatavad teenused, mistõttu tõstab see muudatus teenuse hinda sõltumata vee-ettevõtte otsustest.
Tulevikuperspektiiv: hinnatõus või teenuse kvaliteedi langus
Tarbijale tundub hinnatõus koormav. Samas ei ole ilma investeeringuid tegemata võimalik tagada teenuse kvaliteeti ja kestlikkust nii tavaolukorras kui kriisihetkedel.
Kas hinnatõus on vältimatu? Lühidalt – hetkeolukorras küll. Eesti riik on välja öelnud, et vee-ettevõtted peavad hakkama saama ilma riiklike toetusteta ning vajalikud kulud ja investeeringud tuleb katta veeteenuse hinnast. See tähendab et tarbijad, vee-ettevõtted, omavalitsused, Konkurentsiamet ja seadusandja peavad suutma leida parema ühise arusaama kulupõhisest ja vastutustundlikust hinnastamisest, mis oleks alus targemale ja õiglasemale veeteenuse korraldusele kogu Eestis.
