Tähtis Desünkroniseerimine: EVELi soovitused veeteenuse tarbijatele

Desünkroniseerimine: EVELi soovitused veeteenuse tarbijatele – Evel
Foto: evening_tao / Freepik

8. veebruaril toimub Eesti elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaa võrgust. See on oluline samm riigi energiajulgeoleku suurendamiseks. Kuigi ettevalmistusi on tehtud selleks juba pikalt, võib desünkroniseerimise ajal esineda ajutisi elektrikatkestusi, mis võivad mõjutada ka veeteenust.

Eesti vee-ettevõtetel kui elutähtsa teenuse osutajatel on kriitilisteks olukordadeks olemas kriisiplaanid, mida vajadusel ka rakendatakse. Vee-ettevõtted on varustatud varugeneraatoritega ja olukorda jälgitakse reaalajas, et reageerida operatiivselt võimalikele probleemidele.

Mis võib juhtuda?

Desünkroniseerimise ajal võib tekkida elektrikatkestusi, mis mõjutavad ka vee-ettevõtete tööd. Ajutiste elektrikatkestuste korral võib veevarustus ja reoveekäitlus olla häiritud, kuna veepuhastusjaamad ja pumbad töötavad elektri toel. Vee-ettevõtted on valmis võimalike häiretega toime tulema, kuid tarbijad peaksid arvestama:

  • võimalike lühiajaliste veekatkestustega – kui elektrikatkestus on ulatuslik, võib see mõjutada vee pumpamist;
  • veesurve kõikumisega – surve võib olla tavapärasest madalam;
  • vee kvaliteedi ajutise muutusega – torustikus võib liikuma hakata setteid.

Mida saab tarbija teha?

Elektrikatkestuste korral palume tarbijatel suhtuda mõistvalt ja teisi arvestavalt ning tarbida vett kokkuhoidlikult. See aitab tagada veesurve ja reoveepuhastuse toimimise kõigile tarbijatele.

Kuigi vee-ettevõtted püüavad teenust võimalikult sujuvana hoida, soovitame tarbijatel:

  • varuda koju joogivett: Hoia kodus mõnepäevane joogiveevaru (soovitatavalt 3 liitrit inimese kohta päevas);
  • koguda vett hügieenitoiminguteks: Täida suuremad anumad (nt vannid, ämbrid) veega, mida saad kasutada köögis, pesemisel või tualetis;
  • planeerida ette majapidamistööd: Kui tead, et ees on kriitiline päev, tee vajalikud tööd (nt pesumasina ja nõudepesumasina kasutamine) juba eelnevalt ära.

Lisaks tasub läbi mõelda enda ja oma lähedaste üleüldine toimetulek kriisiolukorras ning kuidas selleks valmistuda. Selleks on Päästeamet avaldanud järgmised soovitused: Käitumisjuhised kriisiolukordadeks.

 

Projekti tutvustus (ER29)

Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020

Projekt “Improving the quality of shared assets by reducing their pollution load from utility sewer systems of towns and rural areas in the programme territory (Pskov area and south Estonia)” (ER29 Emajõe-Pskov WMP-2)

Projekti kogumaksumus on 660 000 eurot, mis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000 euro ulatuses. Projekti koostööpartnerid on AS Emajõe Veevärk, kelle osa projekti kogumaksumusest on 210 000,00 eurot  ja Pihkva munitsipaalettevõte Gorvodokanal, kelle osa projekti kogumaksumusest on 450 000,00 eurot.

Projekti eesmärgid

Projekti eesmärgiks on vähendada ühiskanalisatsiooni opereerimisega seotud negatiivset keskkonnamõju, parandada Peipsi järve ökoloogilist seisundit ja tagada programmi piirkonnas elavatele inimestele hea ja sanitaarne elukeskkond.

Juhtpartner, Pihkva munitsipaalettevõte Gorvodokanal

  • kaugjälgimissüsteemi loomine
  • survepesuauto soetamine

Partner, AS Emajõe Veevärk

  • kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi moderniseerimine

Projekti tutvustus

Selle lehe sisu eest vastutab ainuisikuliselt AS Emajõe Veevärk ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

Skip to content